Eesti Kirjameeste Seltsi asutajad Tartus 1870

Eesti Kirjameeste Selts (lühend EKmS), 1872–94 Tartus tegutsenud eesti rahvusliku liikumise kirjanduslik ja kultuuriline ühing. Seltsi asutamise mõte pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt, Carl Robert Jakobsonilt ja Hans Wühnerilt. Põhikiri kinnitati 1871. aasta lõpus, esimene üldkoosolek toimus 8. III 1873 Viljandis. 1873 oli seltsil 83, 1879. aastal 384, 1882. aastal 1139 ja 1888. aastal 241 liiget. Enamik neist olid kooliõpetajad, kõrgharidusega liikmete ja üliõpilasliikmete osatähtsus oli kuni 14%.

Eesti Kirjameeste Seltsi tähtsaimad tegevusalad olid eesti keele uurimine ja korraldamine ning uue kirjaviisi propageerimine. Seltsi esimese presidendi Jakob Hurda juhtimisel (1872–81) alustati kavakindlat rahvaluule kogumist. Koguti ka münte, etnograafilist vanavara ja käsikirjalisi dokumente; seltsi raamatukogus oli umbes 2000 raamatut. Tegeldi ka kirjanduse uurimise, luuleteooria ja kriitikaga. 1887. aastast korraldati nn kirjanduse võidupidusid, kus auhinnati algupäraseid teoseid. Üldkoosolekuil, mis toimusid mitu korda aastas, kuulati ettekandeid keele, kirjanduse, rahvaluule, ajaloo, pedagoogika ja mõnelt muult alalt.

Eesti Kirjameeste Selts kirjastas oma aastaraamatuid (1873–90 ilmus 18 raamatut), milles avaldati seltsis peetud ettekandeid, ilukirjandusteoseid, rahvaluulet ja muud, ning andis teistele kirjastustele soovitusi käsikirjade avaldamise kohta. Seltsi toimetiste sarjas ilmus 1874–91 umbes 100 teost, sealhulgas algupäraseid õpikuid sellistelt autoritelt nagu Ado Grenzstein, Karl August Hermann, C. R. Jakobson, Rudolf Kallas, Joosep Kapp, Juhan Kunder, Juhan Kurrik, Carl Niggol, Paul Undritz, Mihkel Veske ja mõnelt teiselt.

Kui 1881 valiti presidendiks rahvuslik-radikaalset suunda esindav C. R. Jakobson, lahkus kristlik-alalhoidlikku suunda esindav J. Hurt seltsist. Pärast C. R. Jakobsoni surma oli 1882–86 Eesti Kirjameeste Seltsi president M. Veske, 1887–89 Hugo Treffner ja 1890–92 Johann Köler. Venemeelse ja rahvusliku tiiva vahel tekkinud tüli tõttu lõpetati 1894 seltsi tegevus. Eesti Kirjameeste Seltsil kui oma aja ainsal eestikeelsel kultuuriorganisatsioonil oli tähtis osa eesti rahvusliku haritlaskonna kujunemisel.

Kirjandus

• F. Tuglas. Eesti Kirjameeste Selts. Tartu, 1932, Tallinn, ³2009
• V. Mälk. Eesti Kirjameeste Seltsi osa eesti folkloristika arengus. Tallinn, 1963
• P. Osula. Eesti Kirjameeste Seltsi (1872–1893) kirjastustegevus. Diplomitöö. Tallinna Ülikool, 2005

Välislink

• Eesti Kirjameeste Selts Eesti kultuuriloolises veebis Kreutzwaldi sajand

EE 12, 2003; muudetud 2011