hindi keel, Indoeuroopa keelkonna Uus-India keelte keskrühma kuuluv keel, India riigikeeli; kõnelejaid on 299 miljonit (2003, v.a radžastani keele kõnelejad). Kitsamas mõttes on hindi keel Delhi ja Meeruti ümbruse murdest lähtunud ja Põhja-India linnade ühiskeele (hindustani) alusel hindu kultuuri raames kujunenud kirjakeel. Erinevalt sama ühiskeele põhjal kujunenud, araabia-pärsia sugemeid sisaldavast urdu keelest on hindi keeles rohkesti sanskriti laene ja kasutatakse devanaagarit. Laiemas mõttes hõlmab hindi keel kõiki neid Uus-India keeli ja murdeid, mille kõnelemisalal kasutatakse hindi keelt peamise kirjakeelena. Lisaks pärishindi murdeile (läänehindi: kauravi, hariani, bradži, kanaudži, bundeli; idahindi: avadhi, bagheli, tšhattisgarhi) käsitletakse vahel hindi keele murdeina ka radžastani ja bihaari keeli.

Vaata ka seotud artiklit

• hindi kirjandus

EE 3, 1988; EE 15, 2007