Kaitseliidu Häädemeeste malevkonna lipu kavand

Häädemeeste kihelkond hõlmas Pärnumaal nüüdse Häädemeeste valla ala; moodustati 1862 piirkonnast, mis kuulus 17. sajandi lõpus Tori, 18. sajandi I poolel Pärnu, aastast 1752 Saarde ja 1776–1862 uuesti Tori kihelkonda. Ordu võimu ajal kuulus ala halduslikult Pärnu, osa võib-olla Viljandi komtuurkonda. 17. sajandi keskpaigast oli Häädemeeste kihelkonnas abikirik, praegune Häädemeeste kirik on ehitatud 1874. 19. sajandil kuulusid kihelkonna mõisad (Häädemeeste, Tahkuranna ja Orajõe; kaks esimest alates 17. sajandi lõpust) riigile, teoorjuslikud koormised olid neis väiksemad kui naaberaladel. Mõisade (1870 Tahkuranna, 1907 Orajõe, 1920. aasta maareformiga Häädemeeste mõisa) tükeldamise tagajärjel tekkis palju väikekrunte. Talude päriseksostmine algas 1876, ostmise haripunkt oli 1891. 1846–48 siirdus üle 40% rahvastikust õigeusku; 1872 valmisid Häädemeeste ja Tahkuranna õigeusu kirik. 19. sajandi viimasel kolmandikul oli Häädemeeste Eesti peamisi purjelaevaehituse ja meresõidu keskusi.

EE 12, 2003; mudetud 2011