hüdrograafialaev (ingl hydrographic(al) survey ship, vn гидрографическое судно), erivarustusega laev hüdrograafiliste mõõtmiste ja vaatluste tegemiseks, vanim uurimislaeva liik. Hüdrograafialaevu kasutati merekaartide ja lootsiraamatute koostamiseks vajaminevate andmete kogumiseks, merehoovuste, sügavuste ja põhjareljeefi uurimiseks, kaardistamistööde tegemiseks. Hüdrograafialaevad paigaldavad ja hooldavad ujuvaid navigatsioonimärke (poisid, toodreid) ning teenindavad saartel ja laidudel asuvaid majakaid ja märke.

Hüdrograafialaevade veeväljasurve kõigub suures vahemikus (nüüdisaja suurimatel kuni 3000 t) olenevalt kasutamiseesmärgist ja -piirkonnast.

Eestis on 2012. aastal Veeteede Ameti käsutuses järgmised hüdrograafialaevad: hüdrograafialaev EVA-300, hüdrograafialaev EVA-301, hüdrograafialaev EVA-320, hüdrograafialaev EVA-325, hüdrograafiakaater AMA-080, poilaev EVA-302, poilaev EVA-308, poilaev EVA-309, poilaev EVA-317, poilaev EVA-318 ja poilaev EVA-321.  

Veeteede Ameti hüdrograafialaev (poilaev) EVA-318 Mohni saare juures (2000)

Veeteede Ameti hüdrograafialaev (poilaev) EVA-308 Hundipea sadamas, kaile on asetatud poid (2000)

Hüdrograafialaev (meremärkidepanija) Sekstant 1923. aastal

MerLe, 1996; muudetud 2012