Jüri

A. Jürjo mälestusmärk Jüri kirikaias

Jüri, alevik Harjumaal, Rae valla keskus; 2614 elanikku (2000). Asub Tallinna–Tartu maantee ja Tallinna ringtee sõlmest idas Aruküla tee ääres, koosneb endisest Lehmja mõisa südamest (läänes) ja Jüri kirikuasundusest, neid eraldab Lehmja tammik (12,2 ha; Lehmja tammiku kaitseala).

Jüris on Rae-Anija konstaablijaoskond.

Ettevõtlus

Aleviku suurimad tööandjad on puidutöötlemise seadmeid valmistav masinaehitusettevõte AS Hekotek (keskmiselt 70 töötajat) ja OÜ Jüri Õmblusvabrik. Jüri aleviku ja Tartu maantee vahele rajatakse alates aastast 2003 Jüri tehnoparki. Aleviku lähedal paiknevad mitu puidu- ja metallitööstusettevõtet, Konekesko Eesti AS Jüri masinatehas, rahvusvahelisse Orkla kontserni kuuluva AS Kalev Chocolate Factory tootmiskompleks (koguvõimsus 15 000 tonni šokolaadikondiitri- ja suhkrukondiitritooteid aastas) jmt ettevõte.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Tegutsevad Jüri Gümnaasium (2002/03. õa 572, 2009/10. õa 845 õpilast), Rae huvialakool, kolm lasteaeda, raamatukogu, postkontor, spordikeskus, kultuurikeskus ja hooldekodu. Kultuurilooliselt on tähtsad Jüri kirik ja kalmistu; kirikaias mälestusmärk „250 aastat eestikeelset Piiblit” (1989, kujur Aime Jürjo) ja Vabadussõja mälestussammas, tähistatud on Eesti vanim teada olev rauasulatuskoht (1978, Mait Summatavet).

Jüris on tervisekeskus, perearstipunkt, hambaravi ja kaks apteeki. Tegutseb EELK Jüri kogudus.

Ajalugu

Lehmja mõisa kohal olid „Taani hindamisraamatu” andmeil Lehmja (Lemethal) ja Karla küla (Karowelæ). 1622. aasta paiku asutati Lehmjasse mõis (Rosenhagen), 1765 oli küla kadunud. Jüri (Vaskjala) kirik asus algselt arvatavasti Vaskjalas, 1401 juba Karla külas. Nüüdne kirik on ehitatud 1885 keskaegse kiriku asemele. Nõukogude ajal oli mõisasüdames Sommerlingi-nimelise sovhoosi keskus ja kiriku lähedal Eesti Kolhoosiehituse (EKE) ehitusvalitsuse tootmisbaas.