Rae vald
Elanike arv (2010) | 8486 |
Pindala | 206,73 km2 |
Vallavanem | Mart Võrklaev |
Maakond | Harjumaa |
Rae vald asub Harjumaal Tallinnast ja Ülemiste järvest kagus, keskus Jüri alevikus.
Asustus ja rahvastik
Rae vallas on Assaku, Jüri, Lagedi ja Vaida alevik ning 27 küla. Küladest suurimad on Peetri, Vaskjala, Patika ja Rae.
Vaata ka Rae valla elanike arv asulati (2000)
Loodus
Paikneb Harju lavamaal. Valdavalt tasast maastikku ilmestab Pirita jõgi. Tallinna lennujaamast lõunas asub Rae raba, valla kaguosas on Peningi raba lääneosa (Limu soo, selle kaitseks on loodud Limu raba hoiuala) ja osa Paraspõllu looduskaitsealast. Valla piires on Lehmja tammiku kaitseala (12,2 ha), mägimänni katsekultuur (0,5 ha). Kaitse all on ka Kurna mõisa park (10,9 ha), Külma park (3,3 ha; Lagedil) ja Vaskjala tamm (ümbermõõt 3,95 m ja kõrgus 22 m). 2002. aastal hõlmas metsamaa vallast 28%. Valla riigimetsamaad haldavad Harjumaa metskonna Saku, Viimsi ja Rooküla metsandik.
Ettevõtlus ja transport
Rae vallas asub mitu tehnoparki (Ameerikanurga Äripark, Jüri Tehnopark, Killustiku Tehnopark, Põrguvälja Laopark, Rae Tehnopark). Suured tööandjad on kaubandus- (Rimi Eesti Food AS), ehitus- (Skanska EMV AS, Rudus AS) ja veondusettevõtted. Aastast 2003 asub Rae vallas magusatootja AS Kalev Chocolate Factory.
Valda läbivad Tallinna–Tartu maantee, Tallinna ringtee ja Tallinna–Tapa raudtee.
Haridus ja kultuur
Lagedil ja Vaidas on põhikool, Jüris gümnaasium. Jüris, Lagedil ja Vaidas on raamatukogu ning Jüris Rae kultuurikeskus, huvialakool ja spordikeskus. Valla alal paikneb palju arheoloogiamälestisi. Assaku Nõiakivi on Eesti suurima lohkude arvuga kultusekivi. Huviväärne on Jüri kirik (ehitatud 1886 keskaegse kivikiriku vundamendile), kirikuaias asub Anton Thor Helle ja Piibli tõlkimise mälestusmärk.
Ajalugu
Vald aastani 1950, staatus ennistati 11. VII 1991; vahepeal seal olnud Lagedi ja Vaida külanõukogu ühendati 1963 Sommerlingi külanõukoguks, mis nimetati 20. XII 1990 Rae külanõukoguks.
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2011