juutlus Aserbaidžaanis

Mägijuutide sünagoog Bakuus

Aškenazi ja gruusia juutide sünagoog Bakuus

Endine suur sünagoog Bakuus. Praegu tegutseb hoones Aserbaidžaani Riiklik Lauluteater

Juutlust peab omaks umbes 0,1 % elanikkonnast. Aserbaidžaanis on kolm juudi kogukonda: mägijuutide, Aškenazi juutide ja gruusia juutide kogukond. Riigis elab umbes 16 000 juuti. Neist mägijuute on 11 000 (u 6000 elab Bakuus ja 4000 Qubas, peamiselt Qırmızı qəsəbə asumis), Aškenazi juute on umbes 4000, neist elab enamus Bakuus ja Sumqayıtis. Gruusia juute on alla tuhande ja nad elavad peamiselt Aserbaidžaani ja Gruusia piirialal.

Bakuus on 2 uut tegutsevat sünagoogi. Aškenazi juutide ja gruusia juutide sünagoogi uus hoone valmis 2003 (enne seda tegutsesid kogudused 1946. aastast nende käsutuses olnud endises laohoones). Uut hoonet kasutavad mõlemad ühiselt, kummalgi kogudusel on oma palvesaal. Hoones on ka söögisaal, kus pakutakse košertoitu. Mägijuutidel on sünagoog Bakuus, kaks mägijuutide sünagoogi on Qırmızı Qəsəbəs Quba lähedal ja üks Oğuzis. 2003 avati esimene juudi kool, praegu tegutseb Bakuus ja Qubas 5 juudi kooli.

Aserbaidžaanis tegutseb Aserbaidžaani-Iisraeli sõprusühing (asutatud 1990, aastast 1992 ilmub ajaleht Az-Iz), Juudi kultuurikeskus Aserbaidžaanis, noortekeskused, üliõpilasorganisatsioon jms.

Ajaloost

Esimesed teated juutlusest Aserbaidžaanis pärinevad 7. sajandist, 1990. aastal leiti Bakuu lähedalt sellest ajast pärit juudi asunduse jälgi. 14.–15. sajandil oli Aserbaidžaan karaiimide liikumise keskusi. Suurim juutide asuala Aserbaidžaanis oli Quba linnas, seal oli eraldi juudi linnaosa (endine Krasnaja Sloboda, praegu Qırmızı Qəsəbə), kus 19. sajandi lõpus elas u 7000 juuti. Suhteliselt arvukalt elas juute ka Vartašenis (aastast 1990 Oğuz), kus juudid moodustasid  19. sajandi lõpus elanikest enamuse. Linnas oli 3 palvemaja ja talmudikool. 19. sajandi lõpust alates saabus Bakuusse rikkaid juute Venemaa Euroopa osast, kes rajasid mitu suurt naftatööstusettevõtet (tuntuim oli Rothschildide perekonna Kaspia-Musta mere kompanii). Bakuus rajati esimene palvemaja 1832, aastast 1896 tegutses see sünagoogina. 19. sajandi lõpus ehitati Bakuus ja selle ümbruses mitu sünagoogi, 1910 valmis suur sünagoog (aastatel 1932–41 tegutses selles hoones Bakuu juudi teater, praegu Aserbaidžaani Riiklik Lauluteater). 1897. aasta rahvaloenduse andmeil elas Aserbaidžaanis 14 791 juuti, neist Bakuus 2341. 20. sajandi alguses oli Aserbaidžaan sionistliku liikumise keskusi. Riigis tegutses mitu noorteorganisatsiooni, ilmus mitu iidiši ja taadikeelset ajalehte, Bakuus tegutsesid idiši ja taadi keelsed koolid (suleti 1938), Aserbaidžaani demokraatliku vabariigi ajal avati Juudi rahvaülikool. NSV Liidu rahvaloenduste alusel elas Aserbaidžaanis 1926. aastal 19 000 Euroopa juuti ja 7500 mägijuuti, 1959 ja 1970 umbes 40 000, 1979 35 000 ja 1989 30 000 juuti.

Vaata ka seotud artikleid

Välislingid

Loodud 2015