islam Aserbaidžaanis

Bibi Heybati mošee Bakuus on Aserbaidžaani islamiusuliste religioosne keskus

Muslimid moodustavad suurema osa Aserbaidžaani elanikkonnast (96 %). Kaks kolmandikku islamiusulistest (63 %) peab end šiiitideks ja üks kolmandik (33 %) sunniusulisteks. Šiiitidest moodustavad enamuse imamiidid ehk kaheteistkümnenda imaami järgijad, sunniitidest kuulub enamus hanafiitide koolkonda.

Kõrgem islamivaimulik ja muslimite kogukonna juht Aserbaidžaanis on ülemmufti šeik al-islam Hacı Allahşükür Paşazadə (26. VIII 1949, ametis alates 1980, eluaegne šeik al-islam aastast 2003), kes on ühtlasi Kaukaasia muslimite nõukogu esimees (aastast 1980). Kaukaasia muslimite nõukogu on Aserbaidžaani, Gruusia, Dagestani, Kabardi-Balkaaria, Inguššia, Tšetšeenia, Karatšai-Tšerkessia, Adõgee muslimite kõrgeim organ. Nõukogu korraldab suhteid muslimiorganisatsioonidega ja naaberriikide muslimitega, juhib islamikogukonda, tagab šariaadireeglite täitmise ja korraldab religioosseid üritusi. Nõukogu juhib ka islamivaimulike ettevalmistamist Bakuu islamiülikoolis (asutatud 1991) ja Bakuu riikliku ülikooli teoloogiaosakonnas. Suhteid riigiga korraldab spetsiaalne ministeerium (Religioossete organisatsioonidega koostöö korraldamise riiklik komitee, loodud 2001). Aserbaidžaani on Maailma islamikoostööorganisatsiooni liige (1991).

Islami ajaloost Aserbaidžaanis

Islami usk jõudis Aserbaidžaani alale 7. sajandi keskel araablaste sissetungiga. Kalifaadi ajal ehitati kõikjal Aserbaidžaanis mošeesid. 9. sajandil tekkinud Şirvani šahhide riigis oli valitsev usund sunnitlus, kuid levis ka šiiitlus. Gəncə kujunes tähtsaks islami kultuuri ja hariduskeskuseks, seal oli ülikool. 14. sajandi lõpus 15. sajandi alguses levis Aserbaidžaanis hurufistlik õpetus, selle tuntuimaid esindajaid oli Nəsimi. 14.–15. sajandil kuulus Lõuna-Kaukaasia idaosa šiiitliku Kara-Kojunlu riigi, hiljem sunniitliku Ak-Kojunlu koosseisu. 16. sajandil kindlustas šahh Ismail I Aserbaidžaanis Safaviidide võimu ja kehtestas šiiia-islami riigiusundina. Safaviidide ajal kuulus tänane Aserbaidžaani territooriumi 4  бейлербейств koosseisu – Aserbaidžaani või Tabrïzi, Cuhur-Saadi, Karabahhi ja Şirvani – mida juhtisid šiiitlikud šeik al-islamid. 16.–17. sajandini oli Aserbabaidžaani ala sunniitliku Osmanite riigi ja šiiitliku Iraani vaheliste võitluste objekt. Leidsid aset vastastikused usupõhised tagakiusamised. 18. sajandil tekkinud Aserbaidžaani khaaniriikides elasid mõlema islamiusu peavoolu esindajad läbisegi, enamus valitsevaid dünastiaid olid šiiitlikud. Vene tsaaririigi koosseisus suurenes šiiitide osakaal, paljud sunniusulised emigreerurisd Türki. Nõukogude võimu kehtestamisega 1920. aastail lõpetati religiooni õpetamine koolides, 1920.–30. aastail suleti arvukalt mošeesid. 1943 moodustati Taga-Kaukaasia muslimite nõukogu (aastast 1992 Kaukaasia muslimite nõukogu), mille ülesandeks oli islami usuasjade korraldamine Aserbaidžaanis ja naaberaladel. 1980. aastatel tegutses Aserbaidžaanis 18 mošeed, neist enamus šiiitlikud.

Šahhiidide mošee Bakuus

Təzəpir, kus tegutseb Kaukaasia muslimite nõukogu

Saatlı mošee Şuşas

Aserbaidžaani mošeed

Aserbaidžaanis tegutseb u 1800 mošeed (2011). Huvipakkuvamad mošeed on Bibi-Heybati mošee (šiiitlik, ehitatud 13. sajandil, lammutatud 1936, taastatud 1998–99, Aserbaidžaani islamiusuliste religioosne keskus), Təzəpir (ehitatud 1905–14, mošee religioosne juht on šeik al-islam, seal asub Kaukaasia muslimite nõukogu), Şirvani šahhide mošee paleekompleksis (1441–42), Reedemošee (Cümə məscidi, ehitatud 1899, minarett aastast 1437), Muhhamedi mošee (Məhəmməd məscidi, ehitatud 11. sajandil), Heydəri mošee (Heydər Məscidi, ehitatud 2012–14 Heydər Əliyevi mälestuseks), Šahhiidide mošee (Şəhidlər məscidi, sunniitlik, ehitatud 1990. aastatel Märtrite alleel) Bakuus, Tuba-šahi mošee Mərdəkanis (Tuba-Şahi məscidi, ehitatud 1481–82), Reedemošee Gəncəs (ka Šahh Abbasi mošee, ehitatud 1606, minaretid 1776), Reedemošee Ordubadis (Cümə məscidi, valmis 1607/08), Zəvəro mošee Lahıci külas (ehitatud 1805), Reedemošee Şamaxıs (Cümə Məscidi, ehitatud algselt 743–744, korduvalt rekonstrueeritud, viimati 2009), Reedemošee (Şəki xan məscidi, ehitatud 1770) ja Omar Efendi mošee (Ömər Əfəndi məscidi, ehitatud 19. sajand, taastatud 1987) Şəkis, Ülemine Gövhar Ağa mošee (Yuxarı Gövhar Ağa məscidi, ehitatud 1768–1885), Alumine Gövhar Ağa mošee (Aşağı Gövhar Ağa məscidi, ehitatud 1874–75), Saatlı mošee (Saatlı məscidi, ehitatud 1883) Şuşas ja Ağdami mošee (ehitatud 1968–70), Qarğabazar mošee (Qarğabazar məscidi, Qarğabazar külas Füzuli rajoonis, ehitatud 1683–84) (viis viimast asuvad Mägi-Karabahhis).