Aserbaidžaani usuelu. Aserbaidžaan on ilmalik riik, usuvabaduse põhimõte on fikseeritud põhiseaduses (§ 48). Vastavalt selle on riik ja kirik eraldatud ning kõik religioonid on seaduse ees võrdsed. Riiklik religioon puudub. Riigi suhteid erinevate religioonide esindajatega korraldab spetsiaalne ministeerium (Religioossete organisatsioonidega koostöö korraldamise riiklik komitee, loodud 2001).

Muslimid moodustavad suurema osa Aserbaidžaani elanikkonnast (96%). Kaks kolmandikku islamiusulistest (63%) peab end šiiitideks ja üks kolmandik (33%) sunniusulisteks, seejuures pole erinevused kunagi olnud teravad. Šiiitidest moodustavad enamuse imamiidid ehk kaheteistkümnenda imaami järgijad.

Kristlased on arvukuselt teine rühmitus. Õigeusklikud moodustavad kristlastest enamuse, neid on umbes 3% usklikest. Aserbaidžaanis on Vene õigeusu kiriku Bakuu ja Aserbaidžaani piiskopkond (6 kirikut), Gruusia õigeusu kiriku kogudus ja Armeenia Apostliku Kiriku kogudus (Mägi-Karabahhis). 2003 loodi udiinide-albaanlaste kogudus, mis peab end iidse Albaania kiriku järeltulijaks. Bakuus tegutseb katoliku kogudus (katoliku kirik avati 2007). Protestantlikest kirikutest on esindatud molokanid, baptistid, Jehoova tunnistajad jmt.

Juutlust peab omaks umbes 0,1% elanikkonnast. Aserbaidžaanis on kolm juudi kogukonda: mägijuutide, Aškenazi juutide ja Gruusia juutide kogukond. Bakuus on 3 sünagoogi (igal kogukonnal üks), kaks sünagoogi on Qırmızı Qəsəbəs Quba lähedal ja üks Oğuzis.

Bahai ja Hare Krišna kogudustel on oma palvemaja.

Vaata ka seotud artikleid

• islam Aserbaidžaanis
• juutlus Aserbaidžaanis
• kristlus Aserbaidžaanis

Välislink

• Religioonist Aserbaidžaanist Aserbaidžaani presidendi administratsiooni kodulehel (inglise keeles)

Loodud 2015