Järvet, Jüri

Jüri Järvet (aastani 1936 Georgi Kuznetsov; 18. VI 1919 Tallinn – 5. VII 1995 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu liige (1952), Soome Näitlejate Liidu auliige (1994). Kasuisa vabrikutööline. Olnud abielus Inna Taarnaga ja onkoloog Astrid Järvetiga.

Õppis Gustav Adolfi gümnaasiumis ja Tallinna õhtukolledžis, lõpetas 1949 Eesti Riikliku Teatriinstituudi. Osales kooliõpilasena Draamateatri lavastustes, kutselist teatritööd alustas 1940 Tallinna Töölisteatri tantsurühmas. Mobiliseeriti 1941 Punaarmeesse, kuulus 1942–44 Eesti NSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse. Oli 1949–50 Lõuna-Eesti Teatri näitleja ja peanäitejuht, 1951–52 Eesti NSV Teatriühingu konsultant, töötas 1952–65 ja 1968–92 Draamateatris ning 1965–67 Noorsooteatris. Esinenud estraadil, mänginud telelavastustes („Mr. Krappi viimne lint”, 1967; „Vana võrukael”, 1967; „Tema Majesteet Komödiant”, 1983), kuuldemängudes („Rämsäranna rapsoodia”, 1964; „Päev Terikeste külas”, 1973) ja rohkem kui 30 filmis („Näitleja Joller”, 1960, Eesti Telefilm; „Mäeküla piimamees”, 1965; „Hullumeelsus”, 1968; „Metskapten”, 1971; „Indrek”, 1975; „„Hukkunud alpinisti” hotell”, 1979, kõik Tallinnfilm; „Luukas”, 1992, Freyja Film; „Vaikne hooaeg”, 1968, „Kuningas Lear”, 1970 (parima meesnäitleja preemia Teherani filmifestivalil 1971), mõlemad Lenfilm; „Solaris”, 1972, Mosfilm; „Kaldad”, 1981, Gruusias), avaldanud teatriartikleid ja följetonikogumiku „Kits kärneriks” (1964). Oli 1982–87 Eesti NSV Teatriühingu juhatuse esimees ja 1984–89 NSV Liidu Ülemnõukogu saadik. Temast on dokumentaalfilmid „Jüri Järvet” (1970, Eesti Telefilm) ja „Jüri Järvet” (1995, Polarfilm).

Osi

Claudius – Jüri Järvet. Shakespeare’i „Hamlet" (Noorsooteater, 1966)

• rüütel Andres Tõbinägu (Shakespeare’i Mida soovite, 1949)
• Pikalov (Trenjovi Ljubov Jarovaja, 1952 ja 1977)
• Advokaat (Tammsaare ja Panso Põrgupõhja uus Vanapagan, 1953)
• Balzaminov (Ostrovski Balzaminovi abiellumine, 1953)
• Räbalapundar (Jakobsoni Kaotatud paradiis, 1954)
• Kodanik (Caragiale Kaotatud kiri, 1954, ka lavastaja)
• Narr (Tammsaare Kuningal on külm, 1955)
• Petuškov (Tolstoi Elav laip, 1955)
• Alfieri (Milleri Vaade sillalt, 1958)
• Chirico (Cipriani Mees hobusekronuga, 1959)
• Peeter (Blažeki Kolmas soov, 1961)
• Voitinski (Tammsaare ja Panso Inimene ja jumal, 1962)
• Martin Roll (Liivese Viini postmark, 1963)
• Ajalooline Tõde (Smuuli Kihnu Jõnn, 1964)
• Passepartout (Verne’i ja Kohouti 80 päevaga ümber maailma, 1966)
• Claudius (Shakespeare’i Hamlet, 1966)
• Kreon (Anouilh’ Antigone, 1967)
• Mefistofeles (Goethe Faust, I, 1968)
• Romulus (Dürrenmatti Romulus Suur, 1970)
• Firss (Tšehhovi Kirsiaed, 1971 Noorsooteatris)
• Tšebutõkin (Tšehhovi Kolm õde, 1973)
• Poprištšin (Gogoli Hullumeelse päevik, 1973)
• Krapp (Becketti Krappi viimane lint, 1973 ja 1992)
• Shakespeare (Bondi Bingo, 1979)
• Willie Clark (Simoni Päikesepoisid, 1981, ka lavastaja)

Helikandjaid

• J. Tuulik. Aprillipõrsas (LP, 1976)
• Jüri Järvet (LP, 1977)
• Anton Hansen Tammsaare (LP, 1977)
• A. Lindgren. Väikevend ja Karlsson katuselt (LP, 1989)

Kirjandus

• K. Kask. Eesti NSV rahvakunstnik Jüri Järvet. Tallinn, 1974
• Õ. Orav. Jüri Järvet. Tallinn, 1977
• R. Neimar. Jüri Järvet. Tallinn, 1994
• R. Neimar, P.-R. Purje. Jüri Järvet. Narr ja Kuningas. Tallinn, 2009
• S. Levin. Suured kordaminekud väikestes osades. – Pilt ja Sõna 1954, 11
• K. Kask. „Viini postmark” läks käibele. – Sirp ja Vasar, 27. detsember 1963
• V. Panso. Järvet ja järvetlik. – Noorte Hääl, 25. juuli 1964
• K. Kask. Kirjad Jõnnile. 2. – Keel ja Kirjandus 1965, 3
• N. Krõmova. Tavaline Helsingör. – Sirp ja Vasar, 2. detsember 1966
• K. Kask. Kuningate vahetusest ja kasutegurist. – Sirp ja Vasar, 29. september 1967
• R. Neimar. 50-aastase Jüri Järveti kuningas Claudius. – Teatrimärkmik 1968/69
• R. Neimar. Kes või mis on Järvet? – Sirp ja Vasar, 26. detsember 1975
• S. Levin. Valik teatriartikleid. Tallinn, 1978
• L. Tormis. Jüri Järveti Polonius. – Kultuur ja Elu 1979, 6
• G. Kozintsev. Grigori Kozintsevi memuaaridest. – Sirp ja Vasar, 15. juuni 1979
• A. Lauter. Käidud teedelt. Tallinn, 1982
• Vastab Jüri Järvet. Intervjueerinud R. Neimar ja V. Raun. – Teater. Muusika. Kino 1983, 11
• L. Vellerand. Tundelised teatriportreed. Tallinn, 1984
• K. Ird. Per aspera ehk Olnust ja tänasest. Tallinn, 1984
• R. Mikkel. Juubeliridu Jüri Järvetist. – Sirp ja Vasar, 16. juuni 1989
• Jüri Järvet. Intervjueerinud T. Kruus. – Postimees, 23. detsember 1992
• L. Vellerand. Kuulates ennast ja minevikku. – Pühapäevaleht, 23. jaanuar 1993
• J. Järvet. Näitleja on materjal ja looja ühel ajal. Intervjueerinud M. Balbat. – Kultuurileht, 17. juuni 1994
• J. Ruus, M. Klenskaja, M. Veinmann, A. Paluver. Kuninglik. Intervjueerinud M. Kapstas. – Pühapäevaleht, 18. juuni 1994
• Jüri Järvet, lõvi talvel. Intervjueerinud M. Taggo. – Postimees, 22. juuni 1994
• J. Järvet. 1940-ndate lõpp, 1950-ndate algus Eesti teatrielus. Noore Järveti näitejuhid. Intervjueerinud R. Neimar. – Teater. Muusika. Kino 1994, 8/9
• [Nekroloog]. – Kultuurileht, 7. juuli 1995
• P. Pedajas. Külvaja, mida sa külvad? – Postimees, 7. juuli 1995
• M. Mikiver. On vaikus. – Postimees, 11. juuli 1995
• D. Banionis. Järvetis oli ühendatud traagika ja kroonika. – Maaleht, 13. juuli 1995
• A. Lutsepp. Järvetilt õppisin näitlejatööd. – Maaleht, 13. juuli 1995
• E. Baskin. Jüri Järvet. – Kultuurileht, 21. juuli 1995
• R. Neimar. Jüri Järvet. Näitlejalegend. – Eesti Naine 1995, 11
• K. Kiisk. Saatusest määratud? Juhusest juhitud? Üks kild Jüri Järveti elutööst. Intervjueerinud R. Neimar. – Teater. Muusika. Kino 1996, 1
• R. Kerge. Lavaka õppejõud Jüri Järvet: „Kus te olete näinud, et üks surnu nii kiiresti kõnnib?”. – Õhtuleht, 18. juuni 2009
• R. Baskin. Kompliment Meistrilt. – Õpetajate Leht, 22. november 2013
• J. Urmet. Jüri Järvet. Rmt „Hurdast Pärnani”. Tallinn, 2017
• M. Taggo. Jüri Järveti saatuseks oli olla suur näitleja. – Postimees, 18. juuni 2019
• Jüri Järvet meenutas isa: Olen imestunud, kui hea näitleja ta oli. – err.ee, 18. juuni 2019
• Ы. Орав. Юри Ярвет. Москва, 1988
• Н. Крымова. Обыкновенный Эльсинор. – Театр 1967, 1
• Г. Козинцев. Пространство трагедии. Ленинград, 1973
• Б. Тух. Мудрость чудака. – Cоветская Эстония, 17 июня 1989
• К. Кийск. По велению судьбы? По воле случая? – Таллинн 1996, 3/4
• Р. Неймар. Актер оставляет после себя легенду или ничего.... – Таллинн 1996, 3/4

Arhiivimaterjale

• Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond M T229

Välislinke

• Jüri Järvet rahvusvahelises filmiandmebaasis IMDBS
• Jüri Järvet. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1970)
• Jüri Järvet iseendast ja „Kuningas Learist”. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1972)
• O. Zahradnik. Soolo tornikellale. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1980)
• Näitlejatund. Jüri Järvet. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1986)
• S. Beckett. Krappi viimane lint. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1989)
• Mõttemaal. Jüri Järvet. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1992)
• Hääled. Jüri Järvet. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2000)

Kuningas – Arno Suurorg, Narr – Jüri Järvet. Tammsaare „Kuningal on külm“ (Draamateater, 1955)

Antigone – Iivi Lepik, Kreon – Jüri Järvet. Anouilh’ „Antigone”. (Noorsooteater, 1967)

Krapp – Jüri Järvet. Becketti „Krappi viimane lint”. (Draamateater, 1973)

Romulus Augustus – Jüri Järvet. Dürrenmatti „Romulus Suur”. (Draamateater, 1971)

Tšebutõkin – Jüri Järvet. Tšehhovi „Kolm õde”. (Draamateater, 1973)

Ophelia – Rita Raave, Polonius – Jüri Järvet. Shakespeare’i „Hamlet”. (Draamateater, 1980)

Willie Clark – Jüri Järvet, Al Lewis – Eino Baskin. Simoni „Päikesepoisid”. (Draamateater, 1981)