Kaljuste, Tõnu
Tõnu Kaljuste (28. VIII 1953 Tallinn), muusikajuht, dirigent, pedagoog ja kultuuritegelane. Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liige (1999). Andres Kaljuste isa. Isa Heino Kaljuste. Oli 1981–2010 abielus Ülle Kaljustega.
Lõpetas koorijuhtimiserialal 1971 Tallinna Muusikakeskkooli (Harri Ilja klass) ja 1976 Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Jüri Variste klass), õppis samas Roman Matsovi juhendamisel orkestridirigeerimist. Lõpetas 1978 Leningradi konservatooriumi assistentuuri (Jelena Kudrjavtseva klass).
Juhatas 1971–81 kammerkoori Ellerhein, asutas 1981 koori liikmetest Eesti Filharmoonia Kammerkoori, oli selle kunstiline juht ja dirigent aastani 2001 (võitis 1991 Jaapanis Takarazukas koorikonkursil grand prix ja igas alagrupis kuldmedali). Olnud 1978–80 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis koorijuhtimise õppejõud, aastast 2010 professor ja dirigeerimisosakonna juhataja, viinud läbi rahvusvahelisi koorimuusika seminare ja kursusi, esinenud kongressidel ja sümpoosionidel. Oli 1977–82 Estonia teatri dirigent. Asutas 1993 Tallinna Kammerorkestri (peadirigent aastani 2001). Olnud 1994–2000 Rootsi Raadio koori ja 1998–2000 ühtlasi Madalmaade Kammerkoori peadirigent. Tegutsenud seejärel vabakutselise dirigendina, korraldanud muusikanädalaid ja -päevi Cyrillus Kreegi, Arvo Pärdi ja Veljo Tormise loomingust. Asutas 2004 projektiteatri Nargen Opera ja 2006 Nargen Festivali (aastail 2002–07 valmis Artur Talviku ja Priit Valkna film „Vastutuulesaal” Nargen Opera maja ehitusest Naissaarele), viis 2014 Naissaarel läbi saare esimese laulupeo „Paadi puudutus”.
Olnud kunstiline juht koorifestivalil Tallinn (1988, 1991), festivalidel Laulusillad (1991), VoxEstFest (1995, 1997, 1999) ja Sünnisõnad (1999–2000). Juhatanud 1999, 2004, 2009 ja 2014 üldlaulupidudel, laste- ja koolinoorte laulupidudel ning külalisdirigendina eri riikides paljude kollektiivide ees (sh Rootsi ja Soome Raadio ning BBC sümfooniaorkester, Hollandi Raadio Filharmooniaorkester, Baski sümfooniaorkester, Norra, Austraalia ja Praha kammerorkester) ja festivalidel (sh 2004 Torontos ja 2006 Tōkyōs).
Auhindu
- Eesti NSV teeneline kunstnik (1985)
- Valgetähe IV klassi teenetemärk (1998)
- Riigivapi II klassi teenetemärk (2000)
- Maarjamaa medal (2000)
- Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1992, 1997, 2005, 2007
- Kultuurkapitali aastapreemia 1996
- Suure Vankri auhind 1997, 1999
- Eesti Raadio aasta muusik 1998
- Heino Elleri preemia 2002
- Kultuurkapitali peapreemia 2004
- Eesti Vabariigi Välisministeeriumi kultuuripreemia 2010
Muusikajuht
- Britteni Väike korstnapühkija. Meie teeme ooperit (Estonia, 1977)
- Weberi Nõidkütt (Estonia, 1980)
- Mozarti Bastien ja Bastienne ning Teatridirektor (Estonia, 1981)
- Tormise Eesti ballaadid (Estonia, 1980; Von Krahli teater & Nargen Opera, 2004)
- Haydni Üksik saar (Draamateater & Nargen Opera, 2004)
- Adamsi El niño (Norra ooper, 2004 ja 2006)
- Haydni Elu kuu peal ja Armida (Draamateater & Nargen Opera, 2005)
- Kõrvitsa Tuleaed ja Mu luiged, mu mõtted (Von Krahli Teater & Nargen Opera, 2006)
- Tormise Eesti naiste laulud (Nargeni festival, 2006)
- Beethoveni Fidelio (Nargen Opera, 2007 Viinistu Kunstimuuseumis)
- Tormis Eesti meeste laulud (Von Krahli Teater & Nargen Opera, 2008)
- Kõrvitsa Metsa forte (Eesti Draamateater, 2018)
Helikandjaid
- 13 lüürilist eesti rahvalaulu (LP, 1981)
- Vaimulikud rahvaviisid / Cyrillus Kreek (LP, 1989)
- Unustatud rahvad (2 CD-d, 1992)
- Te Deum (CD, 1993)
- Ante finem saeculi (CD, 1994)
- Casting a spell … / Veljo Tormis (CD, 1996)
- Crystallisatio / Erkki-Sven Tüür (CD, 1996)
- Litaaniad (CD, 1996)
- Beatus / Arvo Pärt (CD, 1997)
- Kanon Pokajanen (2 CD-d, 1998)
- Sanctuary / Arvo Pärt (CD,1998)
- Litany to thunder / Veljo Tormis (CD, 1999)
- Litaniae / Wolfgang Amadeus Mozart (CD, 2000)
- Cathedral voices great sacred choruses (2 CD-d, 2000)
- Choral Works / Frank Martin (CD, 2002)
- Miserere (CD, 2004)
- New music from Estonia (CD, 2006)
- In principio / Arvo Pärt (CD, 2009)
- Stabat mater / Arvo Pärt (2 CD-d, 2009)
- The very best of Arvo Pärt (2 CD-d, 2010)
- Eesti ballaadid (2 CD-d, 2010)
- Missae & vesperae / Antonio Vivaldi (CD, 2012)
- Adam’s lament / Arvo Pärt (CD, 2012)
Kirjandus
- A. Teder. Tõnu Kaljuste: Edition of Contemporary Music. – München, 2001
- E. Laid. „Me teeme ooperit". – Õhtuleht, 13. jaanuar 1978
- T. Kaljuste. Interpreedilood. Intervjueerinud M. Vaitmaa. – Sirp ja Vasar, 9. september 1983
- T. Kaljuste Poolelijäänud jutuajamine. Intervjueerinud E. Pilliroog. – Kultuur ja Elu 1983, 5
- Tõnu Kaljuste. Intervjueerinud A. Kivi. – Rahva Hääl, 12. september 1992
- Vastab Tõnu Kaljuste. Intervjueerinud K. Inno. – Teater. Muusika. Kino 1996, 12
- T. Kaljuste. Bach on lõputu avastamine. Intervjueerinud T. Mattisen. – Sirp, 19. september 1997
- I. Rannap. Eesti rahvas ja jumalad soolalaos. – Kultuurimaa, 4. märts 1998
- M. Mets. Nixon ja Mao Eestis. – Sõnumileht, 26. mai 1998
- Tõnu Kaljuste: Spinozal on kõik kirjas. Intervjueerinud M. Mutt. – Sirp, 20. detsember 2002
- Tõnu Kaljuste: Pisikestel rahvastel tulevikku ei ole, kui nad ei hoia oma kultuuri. Intervjueerinud P. Makarov. – Persona / Pavel Makarov. Tallinn, 2003
- T. Kaljuste, T. Kõuts. Kaks suurt – admiral ja maestro. Intervjueerinud A. Jugaste. – Elukiri 2003, 1
- A. Merilai. „Eesti ballaadid": kalk, külm, kõrk – kaunis. – Postimees, 31. august 2004; Õnne tähendus / A. Merilai. Tartu, 2011
- I. Mihkelson. Teater läheb ooperisse. – Postimees, 26. oktoober 2004
- E. Arujärv. „Eesti ballaadid”: verdtarretav, tundeline ja ülbe. – Teater. Muusika. Kino 2004, 11
- M. Tally. Tõnu Kaljuste puhub Naissaarele elu sisse. – Eesti Päevaleht, 6. november 2004
- H. Vaus-Tamm. Ooperireform Kaljuste moodi. – Sirp, 12. november 2004
- R. Sule. Õukonnaooper draamalaval. – Muusika 2004, 12
- T. Kaljuste. Nargen Opera elust Kuu peal. Intervjueerinud M. Tally. – Sirp, 4. märts 2005
- I. Mihkelson. Muusikateatri vägi sünnib emakeeles. – Postimees, 5. mai 2005
- E. Arujärv. Tõnu Kõrvitsa kammerooperid: hulluse ilu ja sooküsimused. – Teater. Muusika. Kino 2006, 6
- J. Kulli. „Et suvel on maanteed remondis, siis sõitke mööda merd!“. – SL Õhtuleht, 15. juuni 2006
- M. Vaitmaa. Vastutuulesaal. – Teater. Muusika. Kino 2007, 4
- S. Sapelson. Lootusetult romantiline lugu. – Ruum 2007, juuni
- A. Merilai. Kungla kassirada. – Sirp, 27. juuli 2007; Õnne tähendus / A. Merilai. Tartu, 2011
- K. Kotta. „Fidelio” – modernistliku teose postmodernistlik lavastus. – Teater. Muusika. Kino 2007, 10
- M. Vihmand. Paar pilku Nargen Opera „Fideliole“. – Muusika 2007, 10
- A. Merilai. Vabrikumeeste külavahelaulud. – Sirp, 13. juuni 2008; Õnne tähendus / A. Merilai. Tartu, 2011
- I. Garšnek. Tõnu Kaljuste – mees, kes teeb ka võimatu võimalikuks. – Eesti Päevaleht : Laupäev, 23. august 2008
- R. Sule. Tormis, Kaljuste, Jalakas – mehed kui metsapullid. – Teater. Muusika. Kino 2008, 10
- Estonian conductors. Memphis (Tennessee), 2010
- A. Laasik. Hämar tekst kasvab Tõnu Kaljuste käe all mõjusaks lavastuseks. – Eesti Päevaleht, 30. juuni 2010
- E. Arujärv. Pärdi lavastamine Noblessneri valukojas. – Sirp, 27. august 2010
- Tõnu Kaljuste: uue muusika ootuseta on elu igavam. Intervjueerinud J. Ala. – Postimees : AK, 2. oktoober 2010
- H. Einasto, T. Tuumalu. Helde puu teeb meid Naissaarel õnnelikuks. – Postimees, 11. juuli 2011
- A. Loog. Kirjanduslike klišeede uuestisünd. – Postimees, 9. august 2011
- Vastab Tõnu Kaljuste. Intervjueerinud I. Mihkelson. – Teater. Muusika. Kino 2012, 4
- T. Kahu. Tõnu Kaljuste ja helid vaikuse lähedalt. – Intelligent Life 2012, suvi
- Vastab Tõnu Kaljuste. – Kogemuste kuld. Vestlusi koorijuhtidega. Tallinn, 2013
- Tõnu Kaljuste: kogu elu on slaalomisõit. Intervjueerinud P. Kooli. – Eesti Päevaleht : LP, 23. veebruar 2013
- A. Prommik. Vaimustavalt valgustav dokumentaalooper. – Sirp, 9. august 2013
- Tõnu Kaljuste, tornikell meretagusest külast. Intervjueerinud K. Kossar. – Postimees : Arter, 31. august 2013
- M. Jürgen. Tõnu Kaljuste (fortes): Pidu!!! – Eesti Ekspress, 30. jaanuar 2014
- A. Prommik. Siidilipp ja hõbepurjed – üks laulupidu üle vee. – Sirp, 4. juuli 2014
Arhiivimaterjale
- Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond M490
Välislinke
- Tõnu Kaljuste koduleht
- Maailmamuusik. Maailmamuusik Tõnu Kaljuste. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1999)
- Tähelaev. Tõnu Kaljuste. – Eesri Rahvusringhäälingu arhiiv (2005)
 Britteni „Väike korstnapühkija” (Estonia, 1977). Dirigent Tõnu Kaljuste publikuga suhtlemas. |
ETBL, 2000 (A. Pajupuu); Who is Who in Estonia, 2004 (P. Kuusk); EMBL I, 2007 (K. Inno); täiendatud 2014 (E. Pilliroog); täiendatud 2019
