Ene Pilliroog (aastani 1971 Gustke, pseudonüüm Kadri Meremaa; 20. XI 1946 Mooritsa küla, Kuremaa vald), muusikateadlane ja -ajakirjanik. Eesti Ajakirjanike Liidu (1985–2004), Estonia Seltsi (1991–2004 ja aastast 2014), EELK Kirikumuusika Liidu (1998), Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu (2006) Eesti Muusikateaduse Seltsi (2014), MTÜ Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlaskogu liige (2016). Arne Pilliroo ema. Oli 1971–93 abielus Arvo Pillirooga.

Lõpetas 1966 Tallinna Muusikakooli akordioni- (Vello Karu klass) ja dirigeerimiserialal (Olev Hõlpuse klass), Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1971 puhkpilliorkestri dirigeerimise (Elmar Peäske klass) ja 1973 muusikateaduse erialal (Leo Normeti juhendamisel). Täiendas end 1993 Berliinis rahvusvahelises ajakirjanduse instituudis (International Institute of Journalism) religioossete raadiosaadete alal.

Oli muusikaajaloo õpetaja 1969–78 Tallinna Muusikakeskkoolis (ühtlasi ka muusikateaduse erialaõpetaja ning 1975–77 direktori asetäitja kontserttegevuse alal) ja 1993–99 Tallinna Georg Otsa nimelises Muusikakoolis. Töötas 1978–97 Eesti Raadios eri ametikohtadel, koostas saateid (sh tegi portreesaadetes pikki isikuintervjuusid) ja sarju (sh „Teatrilood”, „Lauluteatrite hääli”, „Tere, muusika!”, „Pillihääled”, „Pooltõdede varjus – kui kaua veel?”), oli „Keskööprogrammi” ja uuendusliku stereosaate „Valguskiir” autoreid, tegi salvestusi ja otseülekandeid Estonia kontserdisaalist ja teatrist, kajastas 1988–96 Savonlinna ooperifestivali. Oli 1997–2003 meediakeskuse Eesti Luterliku Tunni Teenistus direktor, saatejuht ja toimetaja, korraldas 2003 Tallinnas kultuurikonverentsi „Inimesena maailmas”.

Teinud aastast 1967 kaastööd ajakirjandusele, kirjutanud 2004–06 muusikaartikleid  Eesti Entsüklopeediakirjastusele ja 2007–13 TEA kirjastusele, süstematiseerinud 2004–12 (vaheaegadega) Eesti Rahvusraamatukogus Neeme Järvi fondi, toimetanud Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu aastaraamatu 6/2006. Kirjutanud ja koostanud raamatuid, uurimuste seas on artiklid „Els Aarne” („Eesti tänase muusika loojaid”, 1985), „Muusika kaudu maailma” („Albertville ja nüüd Barcelona”, 1992), „Ühe perekonna saatusest. Juhan Aavik” („Muusika”, jaanuar 2005), „Anna Haava muusikas” (Artikleid ja arhivaale. 4. Tallinn, 2012), „Kaarli orelist ja mängijaist” („Sulane”, 2013/2), „151 aastat segakoorilaulu Kaarlis” („Sulane”, 2014/2).

Üliõpilaste teaduslike tööde vabariiklikul konkursil III preemia  uurimuse eest „Helikeele evolutsioonist Arnold Schönbergi keelpillikvartettides” (1973). Rahvusvahelise raadiokonkursi „Prix Musical de Radio Brno” I koht saatega „Arbos” (1988) ja III koht saatega „Musica coeli” (1990).

Eesti Raadio aastapreemia (1996), Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku III järgu teeneterist (2010).