Kaukaasia hõimkond, keelekooslus, mille alla arvatakse kolm kuni neli eraldi keelkonda (abhaasi-adõgee, Dagestani, kartveli, nahhi); Kaukaasia hõimkonda kuuluvad Kaukaasias ja selle lähinaabruses kõneldavad keeled, mis ei kuulu indoeuroopa (armeenia, osseedi, kurdi, taadi, talõši) ega türgi keelte (aserbaidžaani, karatšai, balkaari, nogai, kumõki) hulka.

Abhaasi-adõgee keeled on abhaasi, abaasi (abaza), adõgee, kabardi ja Türgis kõneldav ubõhhi keel. 26 dagestani keele hulka kuuluvad laki, hinalugi, lesgi, tabassaraani, dargi ja avaari keel. Kartveli ehk lõunakaukaasia keeled on tšani, svani, sani, mingreli (megreli) ja gruusia keel. Nahhi keeled on tšetšeeni, inguši ja batsbi keel.

Gruusia kirjakeel pärineb 5. sajandist. Abhaasi, abaasi (abaza), adõgee, kabardi, tšetšeeni, inguši, laki, lesgi, tabassaraani ja avaari kirjakeel kasutasid algul araabia või ladina tähestikku, 1936–38 asendati need vene tähestikuga kõigil peale abhaasi keele, mis enne vene tähestikku kasutas 1938–54 gruusia tähestikku. Kaukaasia keeli on varem peetud sugulaskeelteks, nn kaukaasia ehk iberokaukaasia keelkonnaks. 1960. aastaist alates on neid käsitatud 2–4 keelkonnana. 1980. aastate keskel on kaalukalt tõendatud, et abhaasi-adõgee keeled (ehk läänekaukaasia keeled) moodustavad koos nahhi ja dagestani keeltega (ehk idakaukaasia keeltega) põhjakaukaasia keelkonna; viimasega ühendatakse ka Ees-Aasia hääbunud nati ja hurri-urartu keeli. Ühtlasi väidetakse põhjakaukaasia keelte kauget sugulust hiina-tiibeti ning jenissei (keti keel) keeltega. Palju uurimusi käsitleb kaukaasia keelte hüpoteetilist sugulust baski keelega.

EE 4, 1989; muudetud 2014