Araabia kiri (ENE1, 1968)

araabia kiri, araabia keele kirjutamiseks loodud kiri; lähtunud arvatavasti aramea kirja nabatea kujust, nüüdse kuju saanud 7.–8. sajandil seoses koraani teksti fikseerimisega, vanimad raidkirjad pärinevad aastaist 328 ja 512. Tähestik matkib muid semi kaashäälikkirju, selles on 28 kaashäälikumärki, täishäälikuid tähistatakse kaashäälikumärkide või nn lugemismärkidega. Peaaegu kõigil tähtedel on 4 eri kuju sõltuvalt sellest, kas täht on kirjutatud isoleeritult, sõna algul, keskel või lõpul. Kirjutatakse paremalt vasakule; on olemas rida kirjutusviise: kufa, nash, nastalik jt.

Araabia kirjas kirjutatakse või on kirjutatud ka muude islamimaade keeli (praegugi pärsia, urdu, puštu ja mitu teist keelt, varem ka kõiki turgi keeli ning malai ja suahiili keelt).

ENE 1, 1968; EE 1, 1987