Harilik kerahein

kerahein (Dactylis), hõredapuhmikuliste pealisheinte perekond kõrreliste sugukonnast; 5(6) liiki Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Kõrs 40–130 cm kõrgune, rohkesti juurmisi lehti. Eestis kasvatatakse peamiselt renjate kuni lamedate lehelabadega harilikku keraheina (D. glomerata). Selle saagivõime on suur nii niidul kui ka karjamaal, soovitatav kasutada valitseva liigina. Võimaldab intensiivset kasutust, ädalakasv kiire, hästi väetatud muldadel saak suur ka põuasel suvel. Õigeaegse koristamise korral söödaväärtus hea. Ei talu jäätumist, kõrget põhjavett, seisvat pinnavett ega üleujutust. Lumevaesel talvel külmakartlik, turvas­muldadel kahjustavad teda ka kevadised öökülmad. Mulla õhustatuse ja viljakuse suhtes kerahein nõudlik ei ole, kasvab hästi keskmise sügavusega rähk- ja saviliiv- ning liivsavi- ja savimuldadel. Turvasmuldadel saak ebakindel. Keraheina kahjustab kõrreliste valgetäpilisus. Kuivadel väheviljakatel muldadel kasvab hajusalt ka Aschersoni keraheina ehk võsundilist keraheina (D. polygama). Kultuurtaimena on see harilikust keraheinast lühemaealisem ja annab väiksemat saaki.

VE, 2006; EME 1, 2008 (K. Annuk); muudetud 2011