Kikerherne taim, õis ja vili

kikerhernes, nuut (Cicer), ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede ja poolpõõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast; 27 liiki Vahemere ümbruses, Kesk-Aasias ja Etioopias. Lähistroopikas kasvatatakse toidu- ja söödataimena valgu- ja rasvarohkete seemnetega harilikku kikerhernest (C. arietinum). Hariliku kikerherne heledavärvilisi seemneid tarvitatakse toiduks, tumedavärvilisi söödaks. Vegetatiivosad sisaldavad orgaanilisi happeid ning seetõttu söödaks ei kõlba. Kikerhernes on põuakindlaim kaunvili, tema varred on püsti­sed, põietaolised 1–2 seemnega kaunad hõlpsasti ei pakata. Kasvamise algul on kikerhernes temperatuuri suhtes vähenõud­lik, kuid valmimise ajal vajab sooja. Harilikku kikerhernest kasvatatakse eriti rohkelt Indias.

VE, 2006; EME 1, 2008 (E. Reimets); muudetud 2011