Kildema, Kallio
Kallio Kildema (25. II 1926 Rapla – 19. V 1980 Pärnu), geograaf, geograafiakandidaat (1958). Pangaametniku poeg.
Lõpetas 1951 Tartu Riikliku Ülikooli, töötas 1951–53 samas õppeülesandetäitjana, 1953–59 ENSV Teaduste Akadeemia Põllumajanduse Instituudi teadur, 1959–62 Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudi vanemteadur ja sektorijuhataja, 1962–80 Tallinna Botaanikaaia teadussekretär, vanemteadur ja maastikuteaduse töörühma juht.
Uuris muldade kivisust (lõi muldade kivisuse määramise originaalse metoodika ja koostas määramistabelid, mida kasutatakse Eestis mullastiku kaardistamisel tänapäevani, koostas Eesti muldade kivisuse kaardi), soomaastikke, pinnavormide teket, Eesti maastikuteaduse ajalugu ja inimtegevuse mõju loodusmaastikule. Oli rakendusliku geograafiasuuna rajaja Eestis. Uurimustele on iseloomulik geograafilise maastiku süsteemne käsitlus. Kirjutas Eesti geograafia õpiku, osales kooliprogrammide ja metoodiliste materjalide koostamises. Umbes 90 teadustrükist.
Oli Eesti Geograafia Seltsi asutajaid ning selle presiidiumi ja teadusnõukogu ning Eesti Teaduste Akadeemia Kodu-uurimise Komisjoni juhatuse liige.
Töid
- Kivide mahu määramine (1957)
- Eesti pinnavormide ja nende koosluste liigitus. – Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 1957
- Об улучшении использования каменистых земель (1962)
- Eesti NSV geograafia VIII klassile (1964, 81973; koos Osvald Nilsoniga)
- Maastikulise uurimise põhisuundi Eestis (1968)
- A cartographical model of natural conditions, resources and landscapes. – Estonia. Regional studies (1976)
- Kus on Eesti kese, kui suur on Eesti läbimõõt. – Eesti Loodus, 1981, 7
Kirjandus
- Kallio Kildema 25. II 1926 – 19. V 1980. – Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1981/1982. Tallinn, 1987, lk 166–168
EE 14, 2000; ETeadBL, 2000 (E. Annuka, O. Nilson); muudetud 2011