Rahvastik

Ettevõtlus ja transport

1990. aastatel muutus oluliselt Rapla elanike tööhõive määr (1989 oli see 59%, 2000 aga 46%) ja töötajate jaotus tegevusalati. Rapla suurimad tööandjad on olnud Tallinna ettevõtete (Estoplasti, Vasara, Vilhelmine Klementi nimelise Tallinna Õmblustootmiskoondise ja Tallinna Piimatoodetekombinaadi) allettevõtted ning kohalikud ehitusettevõtted Rapla KEK, Rapla MEK ja Rapla Autobaas nr 19. Nendest enamikust moodustati iseseisvad väiksemad aktsiaseltsid või osaühingud. Suur ettevõte ja tähtis tööandja on Rapla Tarbijate Ühistu (2009. aasta müügitulu 226,4 miljonit ja kasum 3,9 miljonit krooni). Tähtsad tootmisettevõtted on OÜ Uniplast (sporditarbed, kile jakilekotid, lamineerimine), ES Sadolin AS (puiduimmutusvahendid, värvid, lakid), AS Optima Tööstus (puidust valgustid, mööblidetailid ja suveniirid), AS Katimex (töörõivad) ja Hilleberg Eesti OÜ (õmblustooted).

Linna läbib Tallinna–Rapla–Türi maantee (linna piires Viljandi maantee), mis põhjaosas hargneb Rapla–Järvakandi–Kergu maanteeks (linna piires Tallinna maantee), sellelt omakorda hargneb tee Märjamaa suunas. Rapla raudteejaamast on Tallinna 54, Pärnu reisijaama 87 ja Viljandisse 96 kilomeetrit.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Rapla haigla

Üldhariduskoolidest tegutsevad Rapla Ühisgümnaasium (asutatud 1935, 2002/03. õa 806, 2009/10. õa 629 õpilast), Rapla Vesiroosi Gümnaasium (asutatud 1988, 2002/03. õa 682, 2009/10. õa 583 õpilast) ja Rapla Täiskasvanute Gümnaasium (asutatud 1946 Rapla Maanoorte Koolina, 2002/03. õa 212, 2010/11. õa 218 õpilast). Täiskasvanuid koolitavad Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Kesk-Eesti Arenduskeskuse Rapla õppekeskus ja Rapla Kunstiseltsi Õpikoda. Raplas on 4 lasteaeda ja keskraamatukogu.

Sotsiaalhoolekandega tegeleb Rapla Hooldekeskus (haldab ka vaimupuudega ja psüühikahäiretega inimestele mõeldud Vahtra tugikeskust). Terviseteenuseid osutavad Rapla haigla ja Rapla Perearstikeskus OÜ.

Rapla Kultuurikeskuse juures tegutsevad peo- ja rahvatantsuringid, laulukoorid, orkestrid ja näitetrupid. Igal aastal toimub rahvusvaheline Rapla kirikumuusika festival.

Sporditegevus on koondunud spordiklubidesse ja -seltsidesse. Spordirajatised on Rapla Ühisgümnaasiumi ja Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi halduses. 2010. aastal valmis maakonna suurim spordihoone – Sadolini spordihoone.

Raplas tegutsevad luteri usu Maarja-Magdaleena kogudus ja vabakogudus, kalmistu asub linna loodepiiril.

Linnaehitus ja arhitektuur

Rapla hoonestus paikneb põhiliselt jõe vasakkaldal. Tihedaim on see Tallinna maantee ja Viljandi maantee ühenduskoha piirkonnas, kus asub enamik ühiskondlikke hooneid (sh 1974 valminud haldus- ja kaubanduskeskus) ning ühepereelamuid. Raudeetjaama piirkonnas paikneb korrapäratult põhiline osa tööstusettevõtteid, nende vahele jäävad elamukvartalid. Üldiselt on Raplas ülekaalus ühe-kahekorruselised puitelamud, linna lõunaossa jäävad 5-korruselised korterelamud. Suurema osa Raplast hõlmavad aedlinnailmelised eramukvartalid.

Parkide ja haljasalade kogupindala oli 2000. aastal 64,8 hektarit (sellest oli linna hoolduse all 12,7 ha). Omapäraseim on Kiriku park, linnasüdames asub Lastepark, kultuuriüritused toimuvad Tammemäel. Linna serva jäävad Metsapark ja Ööbiku parkmets ning Sulupere puhkeala. Rapla kaguosas on savi kaevandamise augud, mis on täitunud veega. Rapla lähikonnas on Ridaküla hoiuala.

Vaatamisväärsed on arhitektuurimälestised Rapla Kivisild (19. ja 20. sajandi vahetus), Maarja-Magdaleena kirik ja puitehitisena vabakoguduse palvela, samuti kirikuaed (seal paiknevad Jaan Koorti loodud Vabadussammas ja kivist rõngasristid), pastoraat, mille ees kasvab kaitsealune Priiuse tamm (istutatud ilmselt 1866), Viljandi maantee ääres Vesiroosi kooli lähedal asuv Kalevipoja luisukivi (looduskaitse all; ümbermõõt 20 m) ja Viljandi maantee alguses kasvav lõhislehine kask. Hilisemate huvitavamate ehitiste hulka kuuluvad Rapla Kultuurikeskuse hoone (1933, August Volberg), endine Rapla KEK-i haldushoone 1977, Toomas Rein; praegu Octa Centrum), haldus- ja kaubanduskeskus (1974–84, Helgi Margna; nüüd maavalitsuse hoone), pangahoone (praegu asub hoones AS SEB Pank Rapla kontor) ja Tallinna maantee 23 asuv elamu-ärihoone. 

Rapla Maarja-Magdaleena kirik

1923 kirikuaeda püstitatud Vabadussammas (skulptor Jaan Koort) lõhuti 1940 ja taasavati 1989 (skulptor Tõnu Maarand).

1977 valminud Rapla KEK-i neofunktsionalistlik haldushoone (arhitekt Toomas Rein)

Ajalugu

Vaade Raplale kiriku tornist 1915. aastal. Esiplaanil on 19. ja 20. sajandi vahetusel valminud kivisild.

„Taani hindamisraamatus” on Raplat mainitud 8 adramaa suuruse külana (Rapal). Andmeid Rapla kohta on allikais vähe, 15. sajandil kuulus Rapla küla Alu mõisale, 1478 panditi Padise kloostrile. 1694 Alu karjamõisana asutatud Rapla mõis oli 18. sajandil aeg-ajalt omaette majandusüksus. 1765 jagati Rapla küla Alu ja Valtu mõisa vahel. Rapla asula hakkas kasvama 19. sajandi II poolel, kui sealsesse kirikukülla asus elama käsitöölisi ja kaupmehi. 1866 sai Rapla apteegi, 1889 haigla, 1899 Valtu tellisetehase ja 1900 raudteejaama (ehitati Valtu mõisa maale ja kandis esialgu lähedal asuva Hertu karjamõisa saksakeelse nime järgi nime Hermet). 1868 avati Uuskülas Rapla vallakool, 1913 alustas alevikus tegevust ministeeriumikool, 1926 valmis algkoolihoone, 1936 avati progümnaasium, mis 1939 muudeti keskkooliks. 1945 nimetati Lõuna-Harjumaa suurimaks asulaks kasvanud Rapla alevik aleviks, tema kasv hoogustus veelgi pärast rajoonikeskuseks saamist (1950). Linna staatuse sai Rapla augustis 1993. 11. VI 2002 ühines Rapla vallaga.

EE 12, 2003; muudetud 2011