Koeru Maarja Magdaleena kirik

Koeru Maarja Magdaleena kirik. 1253 sai Tallinna piiskop Torkill Saksa Ordu käest vahetuse teel Koeru ümbruses maavaldusi, mis moodustasid hilisema Preedi piiskopimõisa tuumiku. Ilmselt rajati Koeru kirik varsti pärast seda tehingut, ehitusisandaks oli piiskop. Kirik koosneb nelinurksest koorivõlvikust, avarast, algselt võlvimata pikihoonest ja läänetornist; kooriruumi idaseinas on kõrge baldahhiinkaar ja põhjaseinas müüritrepp, mille üks haru viib läbi võidukaare ukseava koori pikihoonest eraldavale võrendile, millel paikneb jutluspult (Eestis ainulaadne). Pikihoone võlviti ümarsammastega kolmelööviliseks kodakirikuks arvatavasti 1280. aastatel, kui Koeru kihelhkonnas sai maavaldusi tsistertslaste Valkena klooster. Tsistertslaste osalusele võlvimisel osutab ka ordu ilmikvenda kujutav figuur ühe samba kapiteelil, teistel kapiteelidel on kujutatud looma- ja taimemotiive. Sellest ajast pärinevad ka kvaadreid imiteerivad seinamaalingud. Eeskoda rajati hiliskeskajal, käärkamber arvatavasti 18. sajandil. Praegune tornikiiver pärineb 1721. aastast. Sisustusse kuuluvad Lüdert Heissmanni (arvatavasti) altar ja kantsel (u aastast 1645), barokne kroonlühter (1654) ning Christian Ackermanni krutsifiks (17. sajandi lõpust).

Välislingid

• Koeru kirik digitaalses arhiivis Eesti kirikud

EE 12, 2003