Kohviube koristamas, Colombia

kohv (ar qahwa), kohvipuu seemned ja neist jahva­tatud pulber, ka sellest valmistatud virgutava toi­mega aromaatne jook. Kohvipuu seemned, nn kohvioad, sisaldavad 0,6–2,4% kofeiini. Oad eraldatakse vilja­kestast, pestakse ja kuivatatakse. Kuivamise alguses toimuval käärimisel tekivad eeterlikud õlid, mis anna­vad kohvile aroomi. Kuivanud oad röstitakse temperatuuril 220°C (see parandab lõhna ja maitset) ning jahvatatakse. Tagasihoidlike maitseomadustega kohvisorte nimetatakse täitesortideks. Kohvisortide nimetused on harilikult tuletatud tootva maa või ekspordisadama nimest või kohvipuuliigi nimetusest. Eestis kaubastatavad kohvisordid on araabika (tugev maitse, aroom ja ekstraktiivsus), kolum­bia (pehme maitse, tugev aroom), kostariika (nõrk aroom, tugev ekstraktiivsus), santos (nõrk aroom, keskmine ekstraktiivsus) ja robusta (terav maitse, nõrk aroom). Parimaid kohvisorte on araabia moka, mida saadakse Jeemenis kasvatatava kohvipuu seemnetest. Maailma eksklusiivseimat kohvisorti kopi luwaki tehakse kohvipuu seemnetest, mida on söönud, seedinud ja väljutanud väheldane Indoneesia kaslane tsiibetkass. Maailma suurimad kohvitootjad on Brasiilia (2,4 miljonit t), Vietnam (1,2 miljonit t), Colombia (0,9 miljonit t) ja Indoneesia (0,7 miljonit t).

Kohvijoomine on alguse saanud arvatavasti Etioopiast. Araabias joodi kohvi juba 15. sajandil, Lääne-Euroopasse jõudis kohvijoomine 17. sajandil. Inglismaal avati esimene kohvik 1650 Oxfordis. Tallinnas avati esimene koh­vik 1702. Suhkrut hakati kohvile lisama 17. sajandi alguses Egiptuses, piima 17. sajandi lõpus.

Välislingid

• Kohv ja tervis Coffeeteainfo kodulehel
• A. Kalda. Kohv – midagi enamat ki hommikune ärataja Horisondi kodulehel
• Kalleim kohv tuleb tsiibetkassi tagumikust Õhtulehe kodulehel

VE, 2006; EME 1, 2008 (H. Jänes); muudetud 2011