Krinal, Maimu
Maimu Krinal (aastani 1953 Palu; 19. XII 1926 Tamsalu – 29. XI 2007 Tartu), laulja (metsosopran) ja näitleja. Eesti Teatriliidu liige (1960). Isa saeveski meister.
Lõpetas 1944 Tallinna tütarlaste kaubanduskooli ning töötas1944–52 mitmel pool raamatupidajana. Õppis 1948–53 Tartu Muusikakoolis (Rudolf Jõksi klass). Oli 1954–67 Vanemuise koorilaulja ning 1967–98 ooperisolist ja näitleja.
Eesti NSV teeneline kunstnik (1980), Vanemuise hõbemärk (2006).
Osi
- Direktriss (Hervé Mamzelle Nitouche, 1957)
- Flora (Verdi Traviata, 1958)
- Krapi-Kai (Ernesaksa Kosilased Mulgimaalt, 1960)
- Rosina (Prokofjevi Kihlus kloostris, 1962)
- Kontšakovna (Borodini Vürst Igor, 1963)
- Quimper-Karadec (Offenbachi Pariisi elu, 1964)
- Suzuki (Puccini Madame Butterfly, 1964 ja 1975)
- emand Page (Nicolai Windsori lõbusad naised, 1965)
- Mirabella (J. Straussi Mustlasparun, 1968)
- Mercédès (Bizet’ Carmen, 1969 ja 1991)
- Armida (Mozarti Armastuse aed, 1970)
- Blanche (Prokofjevi Õnnemängija, 1970)
- Neris (Cherubini Medeia, 1971)
- Muna-Mari (Vaiguri, Irdi ja Tormise Külavahelaulud, 1972)
- Amm (Tšaikovski Jevgeni Onegin, 1973)
- Intellektuaalne nunn (Kangro Imelugu, 1974)
- Juliane Tesman (Ibseni Hedda Gabler, 1975)
- Fidalma (Cimarosa Salajane abielu, 1976)
- Anna (Jakobsoni Elu tsitadellis, 1976)
- solist (Tormise Naistelaulud, 1977)
- Martha (Tšaikovski Jolanthe, 1978)
- Florence Pike (Britteni Albert Herring, 1978)
- Veskiperenaine (Janáčeki Jenufa, 1979)
- Alli (Antoni Laudalüürika, 1980)
- Marzellina (Rossini Sevilla habemeajaja, 1981)
- Marcellina (Mozarti Figaro pulm, 1983)
- Maria (Gershwini Porgy ja Bess, 1983)
- Perenaine (Kangro Ohver, 1984)
- Tatjana Nikolajevna (Gorki Barbarid, 1985)
- Vera Boronel (Menotti Konsul, 1985)
- Anne-Mai (Jürisalu Püha Susanna, 1986)
- Jelena Andrejevna (Arro Mööda sissetallatud radu, 1987)
- Zita (Puccini Gianni Schicchi, 1988)
- Sweet Sue (Styne’i Sugar, 1988)
- Nõid (Humperdincki Hansuke ja Greteke, 1989)
- Sophie (Shafferi Eluvaled, 1989)
- missis Pearce (Loewe’ Minu veetlev leedi, 1990)
- Giovanna (Verdi Rigoletto, 1991)
- peaingel Mikael (Goethe Faust, 1992)
- Thérésa Van den Besh (Sagani Kas te armastate Brahmsi, 1993)
- missis Sowerberry (Barti Oliver!, 1993)
- Iwona tädi (Gombrowiczi Iwona, Burgundia printsess, 1994)
- Vargamäe inimene, Linnainimene, pr Köögertal (Tammsaare ja Undi Taevane ja maine armastus, 1995
- Ethel (Frimli ja Stotharti Rose-Marie, 1996)
- Mõrsja (Strindbergi Kummitussonaat, 1999)
- Miss Jane Marple (Christie Kutse mõrvale, 2000)
- Anfissa (Enquisti Tšehhovi kolm õde, 2002)
- emand Bastian (Egneri Kardemoni linna rahvas ja röövlid, 2003)
- Fruma-Sarah (Bocki Viiuldaja katusel, 2003)
Kirjandus
- K. Süvalep. Üks avalik kiri. [Maimu Krinali juubeliks]. – Edasi, 21. detsember 1976
- T. Kivimäe. Ta elagu! [Maimu Krinali juubeliks]. – Sirp ja Vasar, 19. detsember 1986
- T. Jürimäe. Maimu Krinal 33 aastat teatris. – Edasi, 21. detsember 1986
- S. Karja. Maimu Krinal 75. – Postimees, 19. detsember 2001
- A. Viira. Maimu Krinal lahendab Vanemuises mõrvalugu. – Tartu Postimees, 25. oktoober 2000
- [Nekroloog]. – Sirp, 7. detsember 2007
- R. Hanson. Surm katkestas viimase rolli loomise. – Tartu Postimees, 10. detsember 2007
ETBL, 2000 (T. Jürimäe); täiendatud 2016 (V. Joamets); täiendatud 2019