Ird, Kaarel

Kaarel Ird (27. VIII 1909 Riia – 25. XII 1986 Viljandi), teatrijuht, lavastaja ja näitleja. Eesti NSV Teatriühingu liige (1945). Kais Adlase ja Mari Palmi isa. Isa maaler. Oli aastast 1936 abielus Epp Kaiduga.

Lõpetas 1926 Kilingi-Nõmme algkooli, õppis 1934–36 Tartu Näitekunsti Stuudios. Töötas 1924–38 Riias ja mitmel pool Eestis maalrina, teatritegevust alustas 1932 Pärnu Töölisteatris. Lavastas ja mängis 1937–39 Tartu Töölisteatris, laulis 1939–40 Vanemuise kooris, oli 1940–41, 1944–48, 1949–50 ja 1955–86 Vanemuise peanäitejuht (vahepeal ka kunstiline juht ja direktor). Kuulus 1942–44 Eesti NSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse, oli 1948–49 Kunstide Valitsuse juhataja, 1950–52 Tartus näiteringijuht ja 1952–55 Endla peanäitejuht. Aastast 1976 Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige, 1963–71 ja 1980–85 Eesti NSV Ülemnõukogu saadik ning 1976–82 Eesti NSV Teatriühingu juhatuse esimees.

Tuntud teatripoliitiku ja publitsistina. Kirjutanud näidendeid („Võitlejad kodu eest”, 1936). Mänginud filmis („Tavatu lugu”, 1973, „Punane viiul”, 1974, mõlemad Tallinnfilm). Temast on film „Säärane Ird ehk 100 aastat „Vanemuise” teatrit”” (1970, Eesti Telefilm). Ivar Põllu on kirjutanud temast näidendi „Ird, K.” (2010).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1946), Eesti NSV rahvakunstnik (1959), Nõukogude Liidu rahvakunstnik (1970). Sotsialistliku töö kangelane (1984). Tartu aukodanik 1984.

Lavastusi

Dirigent Kirill Raudsepp ja lavastaja Kaarel Ird proovis. Ernesaksa „Tuleristsed”. (Estonia, 1958)

Kaarel Ird proovis. Tormise „Meestelaulud”. (Vanemuine, 1966)

Jaak Viller ja Kaarel Ird Vanemuise kunstinõukogus, 1979.

Tubina „Reigi õpetaja”. (Vanemuine, 1979). Proov Tallinnas, lavastaja Kaarel Ird, Eduard Tubin, Erich Kõlar.

Vilde ja Irdi Mahtra sõda (1933)
Tretjakovi Möirga, Hiina! (1937)
M. Raua Kirves ja kuu (1938)
Korneitšuki Laevastiku hukk (1940)
Kitzbergi Libahunt (1941)
Gorki Väikekodanlased (1941 ja 1946, mängis Pjotrit)
Kitzbergi Enne kukke ja koitu (1944)
Tammsaare ja Särevi Põrgupõhja uus Vanapagan (1945)
E. Kapi Tasuleegid (1945)
Koidula Kosjakased (1945)
Jakobsoni Elu tsitadellis (1946, mängis Ralfi)
Ernesaksa Pühajärv (1947)
Shaw’ Pygmalion (1948, mängis Henry Higginsit)
Mozarti Võluflööt (1948)
Borodini Vürst Igor (1948 ja 1963)
Ernesaksa Tormide rand (1949 ja 1968)
Gorki Jegor Bulõtšov ja teised (1950 ja 1982)
Koidula Kosjaviinad (1953)
Kitzbergi Punga Mart ja Uba-Kaarel (1954)
Kitzbergi Laurits (1955, koos Epp Kaiduga)
Ranneti Südamevalu (1957)
Raudsepa Mikumärdi (1957)
Kompuse Eksamid (1957)
Shakespeare’i Veneetsia kaupmees (1958)
Parve Õndsuse labürint (1959)
Molière’i Amphitryon (1960)
Brechti Galilei elu (1961)
Kitzbergi ja Oja Rätsep Õhk ja tema õnneloos (1962)
Prokofjevi Kihlus kloostris (1962)
Kodály János Háry (1963)
Shakespeare’i Coriolanus (1964)
Smuuli Kihnu Jõnn (1965)
Pätsi ja Visnapuu Meie küla poisid (1966)
Tormise Luigelend (1966), Meestelaulud (1966) ja Naistelaulud (1977)
Šostakovitši Katerina Izmailova (1966)
Tambergi Raudne kodu (1967)
Raudsepa Vedelvorst (1967)
Undi Phaethon, Päikese poeg (1968)
Bushi Guajaana Johnny (1969)
Gailiti ja Vinteri Oli kevad, suvi, sügis (1969)
Raudsepa Roosad prillid (1970)
Tormise, Vaiguri ja Irdi Külavahelaulud (1972),
Taktakišvili Mindia (1973)
Prometi Los Caprichos (1973)
Dvoretski Võõras mees (1974)
Lutsu ja Liivese Tagahoovis (1974)
E. Kapi Rembrandt (1975)
Brechti Ema Courage ja tema lapsed (1975)
Viru Kuulsuse narrid (1976)
Ojakääru ja M. Raua Suveöö ilmsi (1977)
Šantõri Pickwick-klubi (1978)
Tubina Reigi õpetaja (1979)
Peegli ja Irdi Ma langesin esimesel sõjasuvel (1979)
Kroetzi Ülem-Austria (1980)
Kiige Pensionieelik (1983)
Hrennikovi Valge öö (1984)

Osi

Trigorin (Tšehhovi Kajakas, 1959)
Protassov (Tolstoi Elav laip, 1960)

Töid

Ceterum censeo ehk Jahedate suvede jutte (1965)
Tartu Töölisteater 1937–1939 (1966)
Semper idem ehk Mõtterände ja rännumõtteid (1970)
Cogito, ergo sum ehk Mõeldes oma mõtteid (1979)
Per aspera ehk Olnust ja tänasest (1984)
Постараемся поймать чудо (Leningrad, 1967)
Размышляя о театре... (Leningrad, 1973)
Театр – моя работа (Moskva, 1984)

Autasud

Nõukogude Liidu riiklik preemia 1967
Nõukogude Eesti preemia 1947 ja 1977
Juhan Smuuli preemia 1980
Aleksei Popovi kuldmedal 1981
Priit Põldroosi preemia 1984, kriitika aastapreemia 1984
Lenini orden 1979 ja 1984

Kirjandus

Teatrisõber [L. Krigul]. Mõtteid „Kosjakaskede“ puhul. – Postimees, 4. oktoober 1945
Eesti NSV Teatriühingu esimene arutluskoosolek. – Sirp ja Vasar, 27. oktoober 1945
K. Ird, E. Valdre, B. Mikkal, A. Kasuk, E. Kaidu. August Jakobsoni näidendi „Elu tsitadellis“ esietendus „Vanemuises“. – Rahva Hääl, 1. oktoober 1946
K. Raave. Tunnustustvääriv samm. – Pärnu Kommunist, 11. detsember 1954
O. Utt, Populaarse komöödia taassünd. – Edasi, 31. mai 1957
K. Kask. „Mikumärdi“ RT „Vanemuise“ esituses. – Õhtuleht, 6. juuni 1957
K. Tamm. Kaarel Ird ja 1/2 sajandit. – Eesti NSV Teatrid 1959, 4/5
J. Järvet. Armas Kaarel. – Sirp ja Vasar, 30. oktoober 1959
S. Levin. Võitlev kunstnik. – Õhtuleht, 31. oktoober 1959
S. Kask. Vahtangov ja „Rätsep Õhk“. – Tartu Riiklik Ülikool, 16. veebruar 1962
R. Merilaid. Kaarel Ird. – Kultuur ja Elu 1963, 3
K. Kask. Shakespeare eesti teatris. Tallinn, 1964
G. Meri. Kohtumine Coriolanusega. – Sirp ja Vasar, 3. aprill 1964
K. Kask. Tartu „Fortuuna“ sõitis Tallinna. – Sirp ja Vasar, 10. detsember 1965
R. Talisoo. Riiklik preemia rahvusliku kunsti eest. – Teatrimärkmik 1965–67
L. Vellerand. Külalisena Kaarel Irdi proovil, ehk, Mõningaid ülesmärkimisi ja meeldetuletamisi sellest ajast, kui lavale seati „Meie küla poisse“. – Teatrimärkmik 1965–67
M. Unt. Veidi Kaarel Irdist läbi noore inimese pilgu. – Sirp ja Vasar, 22. august 1969
K. Merilaas. Mälestuskilde ühe maalriselli noorusmaalt. – Sirp ja Vasar, 31. oktoober 1969
J. Smuul. Kaarel Ird. – Vikerkaarepüüdjad. Tallinn, 1974
K. Kask. „Tagahoovis“. – Teatrimärkmik 1974/75
G. Ernesaks. Mosaiikne mõttemõlgutus. Irdaarium. – Looming 1979, 8
J. Järvet. Kaarel Ird. – Looming 1979, 8
K. Kask, J. Allik. Isiksus ja kunst. – Sirp ja Vasar, 24. august 1979
K. Toom. Kunstiansamblite päevilt. Tallinn, 1981
Vanemuislane Kaarel Ird. Koostanud K. Kask, M. Säre. Tallinn, 1981
Epp Kaidu kaasaegsete mälestustes. Koostanud O. Kuningas. Tallinn, 1982
A. Lauter. Käidud teedelt. Mälestusi ja sõnavõtte. Tallinn, 1982
Vastab Kaarel Ird. Intervjueerinud R. Neimar. – Teater. Muusika. Kino 1984, 8
O. Utt. Üks mees viiest vinklist. – Sirp ja Vasar, 24. ja 31. august 1984
[Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 1. jaanuar 1987
J. Lott, G. Ernesaks, L. Promet, R. Parve. [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 9. jaanuar 1987
E. Hermaküla, M. Unt, K. Komissarov, L. Tormis. Kaarel Ird. – Teater. Muusika. Kino 1987, 4
P. Kuusberg. Tema rahutu hing. – Sirp ja Vasar, 17. aprill 1987
E. Ertis. Ird väljaspool teatrit. – Edasi, 5. september 1987
Vastab Kulno Süvalep. Intervjueerinud V. Saldre. – Teater. Muusika. Kino 1989, 6
T. Luts. Irdlikust „eetikast“. – Reede, 11. mai 1990
Jaak Allik jätkab vastamist. Intervjueerinud R. Neimar ja M. Tiks. – Teater. Muusika. Kino 1991, 10
Vastab Evald Hermaküla. Intervjueerinud R. Heinsalu. – Teater. Muusika. Kino 1992, 2
Vastab Heli Viisimaa. Intervjueerinud G. Kaskla. – Teater. Muusika. Kino 1994, 7
Õ. Elango. Teatripoliitikast Eesti NSV Kunstide Valitsuse päevil (1944–1953). – Teater. Muusika. Kino 1994, 8/9
E. Hermann, V. Meerits, E. Aavik, E. Ustal-Pluum, K. Adlas. Kaarel Ird ja „Vanemuise“ stuudiod. Intervjueerinud S. Karja. – Kultuurileht, 2. september 1994
R. Adlas. Teatri tegemises ei saa diktaator olla. Intervjueerinud Ü. Aaloe. – Kultuurileht, 17. veebruar 1995
T. Saluvere. Parteibürokraatiast, teatriuuendusest ja Irdist. – Paar sammukest XIII. Tartu, 1996
M. Kapstas. Kaarel Ird – lapsesuuga kommunist. – Eesti Päevaleht, 28. august 1999
L. Vellerand. Paradoksaalne Ird. Evald Hermakülaga Kaarel Irdist 16. septembril 1998. – Teatrielu ᾽99
Voldemar Panso – Kaarel Ird. Dialoog. Eessõna R. Neimar. Lindilt maha kirjutanud K. Orro. – Teater. Muusika. Kino 2000, 11
T. Saluvere. Kaarel Irdi kiri Olaf Utile. – Tuna 2003, 2
L. Pihlak. Kaarel Irdi ja Voldemar Pansot meenutades. Intervjueerinud L. Vellerand. – Eesti kutseline teater 100. Tallinn, 2006 (Aegkiri; 2)
L. Stolovitš. Kohtumised elu radadel. Tallinn, 2006
Ü. Tonts. Kolmkümmend aastat teatriehitamist. „Vanemuise“ sõnateatrist 1955-1986. Tartu, 2006
V. Vaher. Imelaps, kellest ei saanud geeniust. Tallinn, 2007
Sinu isiklik piksevarras. Karin Kase kirjad Kaarel Irdile. Koostanud T. Saluvere. Tartu, 2007. (Litteraria; 23)
Ü. Tonts. Sada aastat Kaarel Irdi. – Teater. Muusika. Kino 2009, 10
T. Saluvere. Hermaküla õpetaja, Irdi õpilane. Evald Hermaküla ja Kaarel Irdi kirjavahetus. – Tuna 2009, 4
J. Viller. Kandiline Kaarel Ird. Tallinn, 2009
N. Krõmova. Kas te armastate teatrit? Tallinn, 2010
J. Viller. Kaarel Irdi repertuaaripoliitilised vaated Vanemuise teatri juhina. – Methis 2011, 7
T. Saluvere. Kaks ärkliarmeelast – Vana Viha ja Vana Hirmus. – Tuna 2011, 4
L. Anton. Eluteatri näitelaval. III vaatus, Vanemuine. Tallinn, 2014
Ф. Фахми. „Лебединый полет“. – Театр 1967, 2
Н. Крымова. Имена. Москва, 1971
Ю. Смелков. О чем говорят программы. – Театр 1975, 1
М. Швыдкой. Магический кристалл сцены. – Дружба народов 1983, 12
О. Макарова. Неистовый Каарел Ирд. – Cоветская культура, 18. августа 1984
[Некролог]. – Cоветская Эстония, 27. декабря 1986