Kruuspere, Piret

Piret Kruuspere (1981–93 Kangur; 2. VII 1961 Tallinn), kirjandus- ja teatriuurija, pedagoog. Eesti Teatriliidu (1993), Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse (1993), Eesti Kirjanduse Seltsi (1993) ja Eesti Kirjanike Liidu liige (2004). Isa tõlkija Valdek Kruuspere, vanaisa Peeter Tarvel. Olnud abielus Villu Kanguriga.

Lõpetas 1979 Tallinna 7. Keskkooli ja 1986 eesti filoloogia erialal Tartu Riikliku Ülikooli, omandas 1997 samas eesti kirjanduse erialal magistrikraadi. Õppinud aastast 2005 Helsingi Ülikooli doktorantuuris.

Olnud 1979–80 Noorsooteatri kassapidaja ja 1980–84 rekvisiitor, 1984–93 Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi laborant ja teadur (1992–93 kirjandusosakonna juhataja). Töötanud aastast 1993 Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses (1993–96 direktori kohusetäitja, 2000–05 teadussekretär, 1996–2000 ja aastast 2005 teadur). Olnud aastast 2005 ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli eesti teatri ajaloo ja eesti dramaturgia dotsent. Lugenud kursusi Tartu Ülikoolis ja Eesti Humanitaarinstituudis ning üksikloenguid Helsingi Ülikoolis.

Avaldanud aastast 1987 kirjandus- ja teatriartikleid, (kaas)toimetanud teatri- ja kirjandusalaseid raamatuid ("Eesti kirjandus paguluses XX sajandil", 2008; "Lavakooliraamat 2", 2010 (koos Reet Neimariga); N. Krõmova "Kas te armastate teatrit?", 2010 jt), koostanud Lea Tormise artiklikogumiku "Teatrimälu" (2006, koos Hando Runneliga). On kollektiivse monograafia "Eesti sõnateater 1965–1985" I köite (2015) pea- ja pilditoimetaja. Tõlkinud inglise keelest teatriteaduslikke tekste („Oxfordi illustreeritud teatriajaloo” peatükid, 2006; Mardi Valgemäe artiklid) ning Carson McCullersi ja Edward Albee näidendi „Kurva kohviku ballaad” (koos Kristjan Jaak Kanguriga), avaldanud lastejutte.

Olnud 1995–2000 Eesti Teatriuurijate Ühenduse esimees.

Valgetähe V klassi teenetemärk (2007).

Töid

Raamatuid:

  • Väliseesti kirjandus. Tallinn, 1991 (koos K. Muru ja Ü. Tontsiga)
  • Näitekirjandus. Eesti pagulaskirjandus 1944–1992. Tallinn, 1993

Artikleid, peatükke raamatus/kogumikus:

  • Mati Undi dramaturgilised tekstid. Tallinna periood. Empiiriline katse. – Keel ja Kirjandus, 1988, 1
  • Dramaturgilise teksti käsitlusvõimalusi. – Keel ja Kirjandus, 1989, 6
  • Eesti näitekirjanikud Kangro ja Külvet. – Teater. Muusika. Kino, 1990, 12
  • Külalised ja Peremehed. Sissevaade Rein Saluri näitemängude maailma. – Mis on see ise: tagapõhi, tekst, isikupära. Tallinn, 1999
  • Eesti näitekirjandus ja teater paguluses: tekstid ja taustad. – Keel ja Kirjandus, 1999, 11, 12
  • Jaan Kross eesti laudilmal. „Pöördtoolitunnist” „Vend Enriconi”. – Teater. Muusika. Kino, 2000, 5
  • Eestlane olla on uhke ja hää!? Sajandilõpu omadramaturgiast. – Teatrielu 2000
  • Merle Karusoo´s memory theatre. – Interlitteraria, 2002, 7
  • Mis keeles Kõiv naerab. – Madis Kõivu mõttelistes maailmades. [Ka kogumiku toimetaja koos M. Balbatiga.] Tallinn, 2003
  • Kaunokirjallista periferiaako? Viron näytelmäkirjallisuus 1990-luvulla. – Viron kirjallisuus vuosituhhanen vaihteessa. Postmodernia ja modernia. [Kka kogumiku toimetaja koos L. Saariluoma ja T. Pakarineniga.] Helsinki, 2003
  • Tuli, veri ja võimsad tunded. August Kitzbergi näidendite tõlgendused. – Keel ja Kirjandus, 2005, 12
  • The Reception of Henrik Ibsen’s Dramaturgy in Estonian Theatre. – Ibsen Reception in Poland and the Baltic Countries. Acta Ibseniana IV–2006. Oslo, 2006
  • Eesti teatrimõtte lugu. Sissejuhatavaid märkmeid. – Akadeemia, 2006, 11
  • Meie elulood, meie sõnad, meie mõtted. Merle Karusoo ja Toomas Lõhmuste lavastustest „Täna me ei mängi” ja „Küpsuskirjand 2005” Karusoo varasema loomingu taustal. – Teatrielu 2006
  • Estonia sõnateater. – Estonia esimene sajand. Koostanud V. Paalma. Tallinn, 2007
  • Estonian Memory Theatre of the 1990s: Emotional Scale from Fear to Laughter. – Nordic Theatre Studies, 2009, 21
  • Omaeluloolisus eesti teatris: Merle Karusoo lavastustest. – Methis. Studia humaniora Estonica, 2010, 5
  • Rahvusliku ajaloo tõlgendusi eesti draamas ja teatris 1970.–1980. aastatel. – Methis. Studia humaniora Estonica, 2011, 7-8
  • A. H. Tammsaare „Ma armastasin sakslast” teatrilaval: 1980. aastad ja põige 21. sajandi algusesse. – Armastus ja sotsioloogia: A. H. Tammsaare „Ma armastasin sakslast”. Tallinn, 2013
  • Sissejuhatus. Peatoimetaja kommentaare; Voldemar Panso; Merle Karusoo. – Eesti sõnateater 1965–1985 I kd. [Ka peatoimetaja, pilditoimetaja.] Tallinn, 2015.
  • Eesti näitekirjandus ja teater kultuurimälu meediumidena. – Philologia Estonica Tallinnensis, 2017, 2
  • Madis Kõivu "Lõputu kohvijoomine": näitemäng ja lavastus. – Jalutuskäigud ja kohvijoomised, Kõnelusi Madis Kõivust. Koostanud Aare Pilv. Tallinn, 2020.

Kirjandus

  • P. Kruuspere. Kuldne teatriaeg: [Eesti sõnateater 1965–1985. I]. Intervjueerinud H. Sibrits.– Postimees : AK, 28. märts 2015

Välislinke

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2015 (E. Värk)