Tormis, Lea

Lea Tormis (aastani 1951 Rummo, pseudonüüm Üle Ramp; 17. XII 1932 Pikasilla küla, Aakre vald, Tartumaa), teatriuurija, -kriitik ja -pedagoog. Eesti Teatriliidu (1957) ning Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse liige (1993), Vanemuise Seltsi auliige (1998). Paul Rummo ja Tiio Rummo tütar, Paul-Eerik Rummo ning toimetaja Mall Johansoni õde. Oli abielus Veljo Tormisega. Tõnu Tormise ema.

Lõpetas 1951 Tallinna 7. Keskkooli. Õppis 1939–40 Gerd Neggo tantsustuudios, seejärel Anna Ekstoni organiseeritud ja Estonia juures tegutsenud balletistuudios ning 1946–50 Eesti Riiklikus Koreograafilises Koolis. Lõpetas 1956 teatriteadlasena GITIS-e ja 1963 samas aspirantuuri (kunstiteaduste kandidaat, väitekiri „Eesti nõukogude balletiteater”).

Olnud 1956–59 Kultuuriministeeriumi Kunstide Valitsuse repertuaaritoimetaja, 1959–60 Tallinna Riikliku Keskarhiivi kirjandus- ja kunstiarhiivi teadur, 1957–63 Tallinna Koreograafiakooli teatriajaloo õppejõud. Töötanud 1963–92 Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis (algul teadurina, aastast 1975 vanemteadurina ja aastast 1986 kultuuriloo sektori juhtivteadurina). Olnud aastast 1961 ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli teatriajaloo õppejõud (aastast 1996 professor, aastast 2003 emeriitprofessor). Pidanud loenguid ka Eesti Humanitaarinstituudis ja Tartu Ülikoolis, korraldanud koolitusseminare.

Kirjutanud aastast 1953 teatriloolisi ja -kriitilisi artikleid, teatriprotsessi analüüse, näitleja- ja rolliportreid. Tema artikleid eesti sõna- ja tantsuteatri ajaloost on ilmunud ka inglise, vene, saksa, soome, poola, prantsuse, läti ja leedu keeles. Kirjutanud eesti teatriloost ülevaate Soome koguteosele „Viro” (1995).

Toimetanud teatriraamatuid (Ants Eskola „Näitleja on ajastu lühikroonika”, 1986 jt), kirjutanud neile saatesõnu, koostanud Natalja Krõmova artiklikogumiku „Kas te armastate teatrit?” (2010). Teinud kaastööd kodu- ja välismaistele teatmeteostele ning teatrisaateid Eesti Televisioonis („Kirjanik ja teater”, „Laudilm”, „Inimese jälil”) ja Eesti Raadios (1996–99 sari „Teatrisajand”), sealhulgas teleretsensioone uuslavastustele. Osalenud aastast 2018 Vikerraadio saates „Teatrivaht”. Koostanud stsenaariume Veljo Tormise loomingule.

Olnud 1993–96 Eesti Teatriuurijate Ühenduse esimees. Eesti Looduskaitse Seltsi ja Teadlaste Maja asutajaliige. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia auliige (2009).

Tunnustusi

Töid

Raamatuid, brošüüre

  • NSV Liidu rahvakunstnik Ants Eskola. Tallinn, 1966
  • Eesti balletist. Tallinn, 1967
  • Eesti NSV rahvakunstnik Voldemar Panso. Tallinn, 1972
  • Teatrisuhted üle idapiiri: Eesti teatri sidemetest nõukogude teatriga 1920–1940. Tallinn, 1973
  • Eesti teater 1920–1940: sõnalavastus. Tallinn, 1978
  • Эстонский театр. Moskva, 1978 (koos Karin Kase ja Vilma Paalmaga)
  •  „Inimene ja jumal” 1962. Dokumendikogumik V. Kingissepa nimelise Tallinna Riikliku Akadeemilise Draamateatri lavastusest. Tallinn, 1988 (koostaja ja kommenteerija)
  • Voldemar Panso. Tallinn, 1990 (koostaja koos Merle Karusooga)
  •  „Estonia” „Luikede järv” läbi aegade = „Swan Lake” in the Estonian National Opera. Tallinn, 2002 (eesti ja inglise keeles, koostanud Vilma Paalma)
  • Teatrimälu. Tartu, 2006 (koostajad Piret Kruuspere ja Hando Runnel)

Artikleid, peatükke raamatus

  • „Kalevipoja” lavalisest teekonnast. – Eesti nõukogude teater. Almanahh VI, 1963
  • Voldemar Panso. – Sirp ja Vasar, 2. juuli 1965
  • Tagantjärele ühest lavastusest. „Tabamata ime” V. Kingissepa nim. TRA Draamateatris. – Teatrimärkmik 1964–65
  • Kolmas lend on lennuvalmis. – Sirp ja Vasar, 31. mai 1968
  • Tantsitud Carmen. – Teatrimärkmik 1968/69
  • 20 aastat lavakunstikateedrit. – Kultuur ja Elu 1977, 9
  • Molière’i võimalikust lähenemisest eesti publikule (ja teatrile?) tänu „Scapini kelmuste” esmalavastusele Eestis. – Teater. Muusika. Kino 1984, 5
  • Igatsuse tähe all: [teatri ja kultuuri olukorrast Eestis]. – Teater. Muusika. Kino 1989, 3
  • Ootame (loodame?) veel?: [mõtteid väikelavade festivali taustal]. – Teater. Muusika. Kino 1989, 12
  • Teatritargutusi: [eesti teatri olukorrast]. – Teater. Muusika. Kino 1990, 1
  • Midagi Ita Everist. – Teater. Muusika. Kino 1991, 4
  • Täiendusi näitlejalegendile: [Liina Reiman]. – Teater. Muusika. Kino 1991, 11
  • Rahel Olbrei: audiatur et altera pars. – Teater. Muusika. Kino 1993, 11
  • Subjektiivinen teatterihistoria. – Viro. Historia, kansa, kulttuuri. Jyväskylä, 1995
  • Grišale mõeldes. – Lavastaja Grigori Kromanov. Mälestused. Artiklid. Kirjad. Päevikud. Koostaja I. Veisaitė-Kromanova. Tallinn, 1995
  • Eessõna. – V. Panso. Töö ja talent näitleja loomingus. 2. tr. Tallinn, 1995
  • Inimhing on tihti pluralistlik: [Pianoola ehk Mehhaaniline klaver]. – Teater. Muusika. Kino 1996, 5
  • 1970-ndad ja Šapiro Tšehhov: [Kirsiaed, Kolm õde]. – Teatrielu ’98
  • Frauen – ein Unterpfand der Kontinuität des estnischen Theaters. – Frauen im europäischen Theater heute. Hamburg, 1998
  • „Tegeliku” teatriteaduse võimalikkusest. – Teater. Muusika. Kino 2000, 2
  • Sallivust teatrimaailma. – Teater. Muusika. Kino 2001, 10 (koos Reet Neimariga)
  • Millist Vargamäed me õieti otsime? – Teater. Muusika. Kino 2003, 5
  • Mauruse kool. Muutumisi läbi aja. – Teatrielu 2005
  • Eessõna. – Voldemar Panso päevaraamat. Koostaja M. Karusoo. Tallinn, 2007
  • Järelsõna asemel. – Lavakooliraamat. 2. Koostaja K. Orro. Tallinn, 2010
  • Intuitiivseid-subjektiivseid kilde, Elmole mõeldes. – Elmo Nüganen. Esimene vaatus. Koostajad T. Sinissaar, A. Lamp, K. Orro, R. Raudsepp. Tallinn, 2012
  • A. H. Tammsaare „Ma armastasin sakslast” teatrilaval ja televisioonis. – Armastus ja sotsioloogia: A. H. Tammsaare romaan „Ma armastasin sakslast”. Tallinn, 2013
  • Töörühma juhi saatesõna; Kaarel Ird; Grigori Kromanov. – Eesti sõnateater 1965–1985. I. Koostajad P. Kruuspere jt. Tallinn, 2015
  • Tantsu lugu on aja lugu: [Rahel Olbrei. Eesti tantsuteatri rajaja]. – Teater. Muusika. Kino 2018, 5

Kirjandus

  • H. Pullerits. Idatuuled: [Teatrisuhted üle idapiiri]. – Keel ja Kirjandus 1974, 6
  • H. Kalda. Teatrikriitik. – Teatrimärkmik 1978/79
  • L. Vellerand. Raamat teatriajaloost: [Eesti teater 1920–1940]. – Kultuur ja Elu 1979, 3
  • N. Andresen. Eesti teatri ajalugu: [Eesti teater 1920–1940]. – Looming 1979, 3
  • K. Kask. Teos Eesti teatri arenguloost: [Eesti teater 1920–1940]. – Õhtuleht, 13. mai 1980
  • K. Ird. Mõjuv ja mõistlik raamat: [Eesti teater 1920–1940]. – Sirp ja Vasar, 23. mai 1980
  • Lea ja Veljo Tormis. Intervjueerinud M. Pere. – Kodumaa, 24. veebruar 1982
  • M. Karusoo. Vastu pidada!: [Eesti teater 1920–1940]. – Teater. Muusika. Kino 1982, 9
  • P. Kruuspere. Ühe teesi tõestuseks: [„Inimene ja jumal” 1962]. – Keel ja Kirjandus 1989, 6
  • M. Unt. Mõttetu, aga ilus asi: [„Inimene ja jumal” 1962]. – Keel ja Kirjandus 1989, 6
  • Lea ja Veljo Tormis. Harjumaa ja harjulased. Koostaja A. Kaljusaar. Tallinn, 1990 
  • Vastab Lea Tormis. Intervjueerinud M. Visnap. – Teater. Muusika. Kino 1992, 12  
  • N. Neimar. 40 aastat Panso koolis. – Sirp, 31. august 2001
  • Reet Neimar ja Lea Tormis vestlusringis. Sallivust teatrimaailma! – Teater. Muusika. Kino 2001, 10
  • H. Rannap. Eesti Muusikaakadeemia professorid 1919–2001. Tallinn, 2002
  • M. Visnap. Teenides teatrit. – Sirp, 20. detsember 2002
  • Lea Tormise mõistatus. Intervjueerinud I. Normet. – Teater. Muusika. Kino 2002, 12; Teatrimälu. Koostajad P. Kruuspere, H. Runnel. Tartu, 2006
  • Lea Tormis iseendast teatriga taustal. Intervjueerinud M. Visnap. – Teatrumälu. Koostajad P. Kruuspere, H. Runnel. Tartu, 2006
  • L. Vellerand. Aegade seos. Lea Tormis: [Teatrimälu]. – Akadeemia 2006, 11
  • A. Saro. Kirjutab igaviku palge ees: [Teatrimälu]. – Sirp, 22. detsember 2006
  • P. Kruuspere. Least ja Lillist. – Teatrielu 2007
  • Ü. Tonts. Kusagil teaduse ja kunsti vahel: [Teatrimälu]. – Teater. Muusika. Kino 2007, 1
  • V. Valme. Teatrimälu elus hoidja Lea Tormis. – Postimees, 10. veebruar 2010
  • M. Visnap. Lea Tormis – teatri hoidja. – Sirp, 19. veebruar 2010
  • M. Balbat. Teater ja Lea Tormis. – Videvik, 20. detsember 2012
  • L. Tormis. Aastad, mis ajasid ärevusse. Intervjueerinud M. Oidsalu. – Sirp, 23. veebruar 2018

Välislinke

ETBL, 2000 (R. Neimar); täiendatud 2013 (E. Värk), 2022