Aita Kurfeldt (Justa; sündinud Auguste Therese Kurfeldt, aastast 1936 Auguste Hanko; ka Justa Kurfeldt-Hanko.; 2. I 1901 Tallinn – 2. XI 1979 Tallinn), tantsija, tantsuõpetaja, tõlkija. Isa kaupmees. Oli aastast 1936 abielus August Johannes Hankoga.

Õppis 1907–17 Beljajeva eragümnaasiumis, 1924–27 Gerd Neggo tantsustuudios, 1921–24 ja 1936–42 Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja rahvaluulet, 1942 kaitses filosoofiamagistri kraadi. Töötas 1927–30 Gerd Neggo tantsustuudios õpetajana, 1930–31 Estonias tantsijana. Aastast 1931 tegutses peamiselt tõlkijana, avaldas 1930. aastatel artikleid tantsukunsti kohta ning lühimonograafia „Miguel de Cervantes Saavedra” (1934).

Tõlkinud ilukirjandust hispaania (Cervantese „Don Quijote” ja „Koerte kõnelus”, Gabriel García Márquezi „Sada aastat üksindust”, Alejo Carpentieri „Kaotatud rajad”, Benito Pérez Galdósi „Osatu” jne), prantsuse (Anatole France'i „Kuningatar Hanejala praeköök” ja „Punane liilia”, Romain Rolland´i „Jean-Christophe”, Louis Henri Boussenard´i „Pariisi tänavapoisi reis ümber maailma”, Jules Verne'i „Tsaari kuller” jne), portugali (Jorge Amado „Gabriela”, José Maria Eça de Queirozi „Reliikvia”, Joaquim Maria Machado de Assisi „Dom Casmurro” jne), rootsi (Selma Lagerlöfi „Anna Svärd” jne) ja vene keelest (Fjodor Dostojevski „Vennad Karamazovid”, Mihhail Šolohhovi „Vaikne Don”, Aleksei Tolstoi „Kannatuste rada”, Ilja Ehrenburgi „Torm”, Deniss Fonvizini „Äbarik” jne).

Juhan Smuuli nimeline preemia 1979.