Kuusalu kihelkond

Eduard Vilde „Prohvet Maltsveti” esikaas

Kuusalu kihelkond hõlmas Harjumaal nüüdse Kuusalu valla ja Kaberneeme ümbruse (praegu Jõelähtme valla alal). 13. sajandi alguses kuulus piirkond Revala maakonna Rebala kihelkonda, linnused olid Kuusalu Pajulinn ja Muuksi linnamägi. Kirikukihelkond moodustati umbes 1220. Ligikaudu samast ajast aastani 1519 kuulus Kolga ümbrus Gotlandil asuvale Roma kloostrile ning aastast 1581 Pontus De la Gardie’le ja tema järglastele. 16. ja 17. sajandil asus rannikualale rootslasi ja soomlasi, kes on aegapidi eestistunud. Arenesid kalapüük ja rannalaevandus (puuveo kohta teateid 14. sajandist); 1820. aastail sai alguse soolasalakaubandus, 1880. aastail kartulivedu. Laevaehitus algas 17. sajandil ja hoogustus 1880. aastail. Kuusalu pastor oli 1674–89 Johann Boecler, 1837–63 Eduard Ahrens, 1863–1900 Woldemar Kentmann (1833–1901; teda kutsuti kihelkonnas rahvakoolide asutamise tõttu „Kuusalu koolide isaks”). 18. sajandi lõpus levis vennastekogudusliikumine. 1858 oli Kolgal talurahvarahutusi. Prohvet Maltsveti jutlused vallandasid 1860. aastate alguses Krimmi rändamise, 1880. aastail rännati Peterburi kubermangu ja Kaukaasiasse. 1867 asutati meeskoor, 1870 pasunakoor, 1892 muusika-, 1899 karskus-, 1902 põllumeeste ja 1907 haridusselts. Loksale rajati 1874 tellise- ja 1905 laevaremonditehas, asula kasvas alevikuks. 19. sajandi lõpus hakkas alevikuks muutuma ka Kuusalu. Talude päriseksostmine algas 1905 (Kolgas ja Kõnnus).

Heinalised Kolga rannas (1913)

Loksa laevadokk enne Teist maailmasõda

Loksa sadam