Bəhruz Kəngərli (22. I 1892 Naxçıvan – 7. II 1922 Naxçıvan), Aserbaidžaani maalikunstnik ja graafik, Aserbaidžaani esimesi kutselisi kunstnikke, realistliku tahvelmaali ja maastikumaali looja.

Õppis 1910–16 Thbilisis kunstikoolis, õppimise ajal avaldas argielu sündmusi kujutavaid joonistusi ajakirjades, sh satiiriajakirjas Molla Nasredin („Kosjasobitamine”, „Pulm”). Tema varast loomingut mõjutas Əzim Əzimzadə. Pärast kooli lõpetamist elas ja töötas Naxçıvanis. Tema looming koosneb enam kui 2000 tööst, mille hulka kuulub arvukalt joonistusi, samuti u 500 õlimaali ja akvarelli.

Kəngərli oli esimesi Aserbaidžaani maastikumaalijaid. Tema loomingus on tähtsad kodupiirkonnas valminud tundlikud värvide ja valgusega eksperimenteerivad maastiku- ja linnamaalid, millel kujutab ilmekalt kohaliku looduse eripära („Kosk”, „Ağrı dağı”, „Külatee”, „Sügis”, „Kevad”) ja vaatamisväärsusi („Mömünə xatuni mausoleum”, „Noa mausoleum”, arvukalt Naxçıvani vaateid). Hiljem valmistas oma maalide põhjal 20 vaatest koosneva albumi „Naxçıvani mälestused” (Aserbaidžaani kunstimuuseumis). Uuenduslikult realistlikud on ka tema portreed („Vanamees”, „Grusiin” ja arvukad lapseportreed). Erakordselt hingestatud on porteed Armeeniast saabunud põgenikest, kes leidsid varjupaiga Naxçıvanis („Naine-põgenik”, „Poiss-põgenik”, „Kodutu perekond” jt).

Teinud teatrikujundusi ja kostüümieskiise (Axundovi „Haci Qara”, Haqverdiyevi „Pəri-cadu” jmt).

Kəngərli esimene ja ainus eluajal toimunud näitus leidis aset 1921. Tema tööd on eksponeeritud Moskva ajaloomuuseumis („Naxçıvani sõnumitooja”), Aserbaidžaani riiklikus kunstimuuseumis, Naxçıvani ajaloomuuseumis jmt kogus.

Naxçıvanis on kunstniku majamuuseum (2007) ja monument haual. Tema nime kannab Naxçıvani kunstnike liidu näitusesaal (aastast 2001). Kəngərli 120. sünniaastapäeva puhul andis Aserbaidžaani post 2012. aastal välja margi.

Välislink

• Z. Aliyev. Bahruz Kangarli (1892-1922). Azerbaijan's Most Prolific Painter. – Azerbaijan International (7.2) Summer1999

Loodud 2015