kõrb

kõrb, loodusmaastik, kus veevähesuse ja ebasoodsa temperatuuri-režiimi tagajärjel on taimkate väga hõre. Polaaralade külmakõrbes tuleneb see vee külmumisest ja sooja aastaaja lühidusest, paras-, lähistroopika- või troopikavöötme kuumakõrbes (kõrb tavatähenduses) sademevaesusest ja päevasest kuumusest (põhjustab tugevat aurumist). Neile on iseloomulik ka temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul. Mullad harilikult õhukesed ja huumusevaesed; peamiselt ajutised või kuivanud jõed, soolakad järved või soolajärved; hõredalt kuivust taluvaid taimi (sealhulgas soola- ja turdtaimi); öise ja kaevuva eluviisiga närilised, roomajad, putukad. Valdavalt püsiasustuseta, rändleb nomaade. Veevõtukohtades (oaas) taimekasvatus. Eristatakse kivi-, klibu-, räha-, liiva- ( palju luiteid), lössi- ja savikõrbeid. Suurim kuumakõrb on Sahara. Kõrbe ja stepi üleminekualadel pujurohked poolkõrbed. Tehis- ehk nn kultuurkõrbeks on elusloodus peamiselt inimtegevuse (metsade raiumise, maavarade kaevandamise jms.) tagajärjel peaaegu või täiesti hävinud.

VE, 2006