kõrvarõngas (ingl earring, vn серьги), kõrvanibu küljes kantav rõngas (enamasti väärismetallist). Selle kandmise komme tulenes uskumusest, et väärismetallkõrvarõngas suurendab kaugnägevust; see oli eriti oluline mastikorvis istuvale madrusele, et juba kaugelt avastada vaenlase laevu, rannajoont, veepinnalähedasi ohte jms.

Esimestena võtsid kõrvarõnga kasutusele arvatavasti Türgi meresõitjad, nendelt levis see komme Vahemere maadele; Põhjamerele tõid selle flaamlased.

Pikksilma leiutamisega (1609–11) vähenes kõrvarõnga kandmise komme, kuid veel 1930. aastail kasutasid kõrvarõngaste abi Vahemere rannakalurid.

Nüüdisajal kannavad kuldkõrvarõngast meremehed, kes on purjede all möödunud Hoorni neemest.

MerLe, 1996