Harri Kõrvits (16. X 1915 Paide – 9. IV 2003 Tallinn), muusikateadlane, helilooja ja kultuuritegelane. Eesti Heliloojate Liidu (1944) ja Eesti Ajakirjanike Liidu (1964) liige. Tõnis Kõrvitsa, Toomas Kõrvitsa, Tiit Kõrvitsa ja Harri Kõrvitsa isa, Tõnu Kõrvitsa vanaisa.

Õppis 1939–40 Tallinna Konservatooriumis orelit (Hugo Lepnurme klass) ning 1940–41 koorijuhtimist ja orkestridirigeerimist (Tuudur Vettiku ja Olav Rootsi klass), lõpetas 1952 muusikateadlasena (Artur Vahteri juhendamisel). Oli 1935–38 Koeru kirikus ja 1939–40 Tallinna Kaarli kirikus köster-organist, kuulus 1942–44 Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite koosseisu, oli 1943–45 ENSV Kunstide Valitsuse muusikaosakonna juhataja ja 1949–53 samas inspektor. Töötas 1944–50 Eesti Heliloojate Liidu vastutava sekretärina, oli 1945–49 ühtlasi Eesti Raadio kunstiline juht. Olnud 1953–59 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi direktor, 1959–62 Tallinnas Oktoobrirevolutsiooni Keskarhiivi osakonnaülem, 1962–72 ajakirja Eesti Kommunist kultuuriosakonna juhataja, 1970–75 Eesti Raadio muusikasaadete peatoimetaja ja 1975–87 toimetaja, koostas saateid ja sarju (sh „100 aastat Eesti viiulimuusikat”, „Kas tunnete eesti muusikat?”).

Juhendas 1952–62 Tallinna Riikliku Konservatooriumi üliõpilasi, uuris Eesti muusika ajalugu, sh ooperi- ja operetiloomingut, tegi kaastööd koguteostele „Eesti muusika” I (1968) ja II (1975). Avaldas aastast 1945 ajakirjanduses artikleid, vaheldumisi Aado Velmetiga koostas ja toimetas 1954–65 väljaannet „Eesti rahvalaulud”. Kirjutanud koori-, rahvalikke ja levilaule, laulutekste ja muusikat draamalavastustele. Loonud vaimulikke koori- ja soololaule (nt „Reekviem” soolohäälele, 1991), 1998 ilmus kogumik „15 koraali”.

Eesti NSV teeneline kultuuritegelane (1985).

EMBL, 1990 (A. Hirvesoo); ETBL, 2000 (K. Haan); EMBL I, 2007; täiendatud 2014 (E. Pilliroog)