Laius, Leida

Leida Laius (26. III 1923 Horoševo küla, Petrogradi kubermang – 6. IV 1996 Tallinn), filmirežissöör ja näitleja. Eesti NSV Teatriühingu (1951–76) ja Eesti Kinoliidu liige (1962). Isa ehitustööline.

Lõpetas 1941 Võšni‑Volotšoki keskkooli, 1950 Eesti Riikliku Teatriinstituudi ja 1962 Üleliidulise Kinematograafiainstituudi. Osales Punaarmee vabatahtlikuna Teises maailmasõjas. Oli 1945–47 Toiduainete Tööstuse Ministeeriumi inspektor, 1947–49 Arhitektide Liidu kantseleiametnik, 1950–51 Kunstide Valitsuse teatriosakonna inspektor, 1951–55 Draamateatri näitleja ja 1960–92 Tallinnfilmi režissöör („Õhtust hommikuni”, 1962; „Mäeküla piimamees”, 1965; „Libahunt”, 1969; „Ukuaru”, 1974; „Kõrboja peremees”, 1979; „Naerata ometi”, 1986; „Varastatud kohtumine”, 1989).

Jüri Sillart on teinud temast portreefilmi „Leida lugu” (2002, OÜ Kairiin).

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1979), Eesti NSV rahvakunstnik (1986). Nõukogude Liidu riiklik preemia 1987. Saanud rahvusvahelisi filmiauhindu. 

Osi

  • Valja (Simukovi Varblaste mäed, 1950)
  • Nadežda (Korneitšuki Lodjapuusalu, 1951)
  • Katku Liisu (Hindi ja Särevi Tuuline rand, 1951)
  • Marta (Lācise ja Sauleskalnsi Kaluri poeg II, 1952)
  • Luša (Gorki Päikese lapsed, 1953)
  • Belotelova (Ostrovski Balzaminovi abiellumine, 1953)
  • Kulbi Kai (Vilde ja Ruusi Mahtra sõda, 1954)
  • proua Säinas (Lutsu ja Särevi Tagahoovis, 1955)

Kirjandus

  • S. Endre. Tõsine, poeetilisest allhoovusest kantud kunst. – Rahva Hääl, 24. oktoober 1979
  • H. Kulo. Lätted. – Nõukogude Naine 1982, 4
  • M. Soosaar. Leida Laius 60. – Ekraan 1983, 3
  • A. Iho, H. Speek. Leida Laiuse juubeliks. – Sirp ja Vasar, 25. märts 1983
  • Vastab Leida Laius. Intervjueerinud J. Ruus. –Teater. Muusika. Kino 1984, 6
  • T. Luik. Naisena looja ... loojana naine. – Nõukogude Naine 1986, 9
  • O. Remsu. Aastad ja filmid. – Teater. Muusika. Kino 1986, 11
  • O. Remsu. Eesti on metsa taga. – Eesti Päevaleht, 11. aprill 1996
  • [Nekroloog]. – Kultuurileht, 12. aprill 1996
  • A. Iho. Leida Laiuse mälestuseks. – Kultuurileht, 12. aprill 1996
  • E. Rämmeld. Viimane kiri. – Kultuurileht, 12. aprill 1996
  • E. Rämmeld. C᾿est la vie. Elu on selline. Tallinn, 2004
  • K. Pärn. Hinge peegel suures plaanis: suure plaani kasutamine Leida Laiuse ekraniseeringutes. – Akadeemia 2012, 9
  • A. Koppel. Kohtumine Leida Laiuse, võluva inimese ja range režissööriga. – Eesti Naine : Elu Lood 2014, 9
  • Э. Аграновская. Угадать возвышенную душу. – Mолодёжь Эстонии, 8 марта 1980
  • Л. Андреева. Дороги, которые мы выбираем. – Cоветская Эстония, 26 марта 1983

Välislink

Nadežda – Leida Laius, Vetrovoi – Kaarel Toom. Korneitšuki „Lodjapuusalu“ (Draamateater, 1951)

Anita – Leida Levald, Marta – Leida Laius. Lācise ja Sauleskalnsi „Kaluri poeg II“ (Draamateater, 1952)

Luša – Leida Laius. Gorki „Päikese lapsed“ (Draamateater, 1953)

ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2017