lesgid

lesgid, lesgiinid, peamiselt Venemaa Föderatsioonis Dagestani Vabarggigis ja Aserbaidžaanis elav rahvas.

Lesgide ajaloolist elupiirkonda nimetatakse Lesgistaniks, see asub Kaspia läänekaldal, praeguse Dagestani kagu- ja Aserbaidžaani kirdeosas. Enamik lesgide asualast on mägine, seda liigendab Samuri jõgi oma harudega. Maailmas elab hinnanguliselt kuni 800 000 lesgi. 2010 rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 473 722 lesgi, neist Dagestanis 385 240 (13,3% elanikkonnast). Aserbaidžaanis elas 2009 rahvaloenduse andmeil 180 300 lesgi, kõige enam Qusari (79 629), Xaçmazi (24 688), Quba (8952) ja İsmayıllı (8076) rajoonis samuti Bakuus (24 868), Qəbələs (16 020), ja Şəkis (7152). Rahvaloenduste andmeil oli lesgide arv NSV Liidus 134 529 (1926), 223 129 (1959), 323 829 (1970), 382 611 (1979) ja 466 006 (1989).

Lesgi keel kuulub Kaukaasia keelte kirderühma dagestani keelte lesgi alarühma. Eristatakse kolme murret, kasutatakse ka erinevaid kõnekeeli. Lesgi keelt peab emakeeleks 90,1% lesge (2009). Kirjakeel põhines kuni 1928. aastani araabia, aastail 1928–38 ladina ja alates 1938. aastast vene tähestikul. Ilmub lesgikeelne kirjandus ja ajakirjandus. Usundilt on lesgid muslimid (peamiselt sunniidid), säilinud on ka traditsioonilise usundi jooni. Paljude Dagestani rahvaste (sh lesgide) rahvatants on lesginka. Lesgide peamine traditsiooniline elatusala on karjakasvatus (peamiselt lambad ja kitsed), samuti vaibakudumine, Kaspia mere rannikul ja asuala lõunaosas ka maaharimine. Tänapäeval käivad paljud lesgid tööl kaugemal linnades.

Ajalugu

4. sajandil eKr moodustasid 26 lesgilkeelset hõimu Kaukaasia Albaania põhirahvastiku, mis eksisteeris 8. sajandini. Kuulus Ahhemeniidide, Partia ja Sassaniidide impeeriumi koosseisu, lakkas olemast seoses araablaste sissetungiga. Islamiseerimine oli aeglane (veel 15. sajandil oli enamus lesge animistid) ja jõudis lõpule alles 19. sajandil. 12. sajandil tekkis pooliseseisev Derbenti emiraat, mis 15. sajandil läks Širvani riigi koosseisu. 16. sajandist kuulus Safaviidide impeeriumisse. 1812 allutati põhjapoolne osa Venemaale, 1860. aastast on lesgide asuala jagatud kaheks mööda Samuri jõge, algul Venemaa kubermangude, tänapäeval Aserbaidžaani ja Venemaa vahel.

Lesgid Eestis

Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 113 lesgi (neist 65 meest ja 48 naist), suurim oli lesgide arv 1989. aasta rahvaloenduse ajal (178). Tegutseb Lezgini Kultuuriühing Eestis (asutatud 2004, esimees Oktai Dostijev), andambel Lezginka ja pühapäevakool.

Kirjandus

  • A. Mölder. Riigita rahvad. Kaukaasia. Tallinn, 2012

Välislingid

Loodud 2015