Partia, vanaaja riik Ees-Aasias. Riigi rajas Iraani rändhõimu parmide pealik Aršak, kes 239–238 eKr hõivas Seleukiididelt Kaspiast kagus asuva Parthava (kr Parthia) maakonna (pealinnad Nisa ja Hekatompylos) ja rajas Aršakiidi ehk Aškaniidi dünastia. 232–231 eKr tunnustasid Seleukiidid kuningas Tiridates I [248–211 eKr] iseseisvust. Mithridates I [170–138 eKr] laiendas Partia valdusi Baktrias, hõivas Meedia ja Eelami, tungis Mesopotaamiasse ning võttis endale kuningate kuninga tiitli. Pealinn viidi Ekbatanasse ja hiljem Ktesiphoni. Partia purustas 129 eKr Seleukiidid ja alistas seejärel Armeenia, kus tulid võimule nn Armeenia Aršakiidid. Karrhai lahingus 53 eKr peatati Rooma itta tung. 1.–2. sajandil hakkas Partia nõrgenema ning sai Mesopotaamias ja Armeenias Roomalt ja Kesk-Aasias rändhõimudelt mitu korda lüüa. Riik koosnes pooliseseisvaist iraani ja hellenistliku kreeka kultuuriga valdustest, tähtsad olid Siiditee ja Mesopotaamia kaubalinnad (Dura-Europos, Hatra). 224 purustas Farsi valitseja Ardašir I [224–239] kuningas Artaban V [213–227] väe ja rajas Sassaniidide riigi.

EE 7, 1994