Lilje, Peeter

Peeter Lilje (13. X 1950 Valga – 28. X 1993 Oulu, Soome), dirigent. Eesti Teatriliidu liige (1975). Vanemad raamatupidajad.

Lõpetas koorijuhtimise erialal 1969 Tartu Muusikakooli (Vaike Uibopuu ja Valve Lepiku klass) ja 1974 Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Arvo Ratassepa klass, õppis ka Roman Matsovi juures orkestridirigeerimist) ning 1980 ooperi‑ ja sümfooniaorkestri dirigeerimise erialal Leningradi konservatooriumi (Arvī ds ja Maris Jansonsi klass). Töötas 1972–75 Estonias koormeistrina ja dirigendi assistendina ning 1975–93 dirigendina. Oli 1979–80 Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri dirigent, 1980–90 Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja 1990–93 Oulu Linnaorkestri peadirigent, 1990–92 ühtlasi Kuopio Linnaorkestri I külalisdirigent. 1984–87 oli Tallinna Riikliku Konservatooriumi dirigeerimisõppejõud, õpilasi: Vello Pähn, Arvo Volmer, Erki Pehk, Tarmo Vaask, Lauri Sirp.

Dirigeeris ooperi‑ ja sümfooniaorkestreid paljudes välisriikides (Soomes, Taanis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas jm). Esines džässipianistina, 1970. aastail mängis pianistina ansamblis Collage. Mänginud filmis „Šlaager” (1982, Tallinnfilm). Temast on tehtud filmid „Minooride taga on algus” (1986, Eesti Telefilm) ja „Uue tee lävel...” (1994, Eesti Televisioon).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1981), Eesti NSV rahvakunstnik (1987). Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures on temanimeline allfond (1998).

Muusikajuht

Bachi Tüli Phoebuse ja Paani vahel (1974)
Verdi Traviata (1975, Leningradi Kirovi-nimelises Ooperi- ja Balletiteatris1978, Oulus 1990)
Verdi Attila (1976)
Tambergi Cyrano de Bergerac (1976)
Stravinski Mavra (1976)
Stravinski Elupõletaja tähelend (1977)
Šostakovitši Katerina Izmailova (1977)
Donizetti Lucia di Lammermoor (1977, ka Riia ooperi‑ ja balletiteatris)
Mozarti Figaro pulm (1977 Leningradi konservatooriumi ooperistuudios)
Leoncavallo Pajatsid (1978)
Mascagni Talupoja au (1978)
Donizetti Rügemendi tütar (1979)
Mozarti Don Giovanni (1979 Schwerinis)
Weberi Nõidkütt (1980)
Prokofjevi Kihlus kloostris (1982)
Smetana Müüdud mõrsja (1983)
Tambergi Lend (1983)
Verdi Maskiball (1985)
Prokofjevi Tuliingel (1985 Soome Rahvusooperis)
Mozarti Cosí fan tutte (1989)
Donizetti Armujook (1989)
Tubina Barbara von Tisenhusen (1990)
Tšaikovski Jolanthe (1990 Buenos Airese Teatro Colón’is)
Menotti Konsul (1991 Oulus)
Puccini Madama Butterfly (1991)
Rossini Sevilla habemeajaja (1992 Oulus)
Britteni Albert Herring (1993)
Straussi Nahkhiir (1993 Oulus)

Helikandjaid

E. Tubin. Barbara von Tisenhusen (LP, 1988)
E. Tamberg. Amores (LP, 1986)
A. Põldmäe. Süit balletist “Merineitsi” (LP, 1981)
H. Eller. Sümfoonilist loomingut (CD, 1994)
Dirigeerib Peeter Lilje (CD, 1996)

Kirjandus

R. Sule. Dirigent Peeter Lilje. – Kodumaa, 31. juuli 1974
H. Kulo. Tallinn – Leningrad – Tallinn. – Noorte Hääl, 19. september 1976
R. Sule. „Mavra” „Estonias”. – Sirp ja Vasar, 12. november 1976
V. Kivilo. Vähetuntud ooperi taassünd: [Attila]. – Õhtuleht, 18. mai 1977
R. Sule. Kriitiku arutlusi iseendaga elupõletamise ümber: [Elupõletaja tähelend]. – Sirp ja Vasar, 17. veebruar 1978
P. Lilje. Dirigendi muljed. [Intervjuu]. – Noorte Hääl, 12. august 1979
M. Vaitmaa. Peeter Lilje. – Kultuur ja Elu 1979, 9
M. Rais. Hinnaalanduseta. – Noorte Hääl, 24. august 1980
M. Rais. Peeter Lilje – tõeline muusik. – Noorus 1980, 11
Peeter Liljega proovi ja etenduse vahepeal. Intervjueerinud M. Kolk. – Sirp ja Vasar, 14. november 1980
K. Irjas. Lavastuse terviklikkus jättis soovida: [Nõidkütt]. – Rahva Hääl, 13. veebruar 1981
R. Sule. Kontvõõrana kihluspeol: [Kihlus kloostris]. – Sirp ja Vasar, 3. september 1982
Vestleb ERSO peadirigent Peeter Lilje: [Intervjuu]. – Sirp ja Vasar, 17. juuni 1983
P. Lilje. Kontserdiga Itaalias. Intervjueerinud P. Kuusk. – Sirp ja Vasar, 1. juuli 1983
Interpreedilood: P. Lilje. Intervjueerinud S. Kuusk. – Sirp ja Vasar, 14. september 1984
P. Lilje. Praegu ei taha küll enam mingit teist ametit... Intervjueerinud S. Kuusk. – Rahva Hääl, 6. oktoober 1984
Vastab Peeter Lilje. Intervjueerinud M. Vaitmaa. – Teater. Muusika. Kino 1985, 9
M. Põldmäe. Peeter Lilje. – Eesti noori kunstimeistreid II. Koostaja E. Mägi. Tallinn, 1985
M. Põldmäe. Peeter Lilje. – Junge Künstler Sowjetestlands II / zusammengestellt von E. Mägi. Tallinn, 1985
M. Põldmäe. Peeter Lilje. – Young masters of Estonian art II / compiled by E. Mägi. Tallinn, 1985
H. Tõnson. „Maskiballi” kolmest etendusest. – Sirp ja Vasar, 14. veebruar 1986
Peeter Lilje. [Intervjuu]. – Sirp ja Vasar, 26. aprill 1985
P. Lilje. Koos soome muusikutega. Intervjueerinud T. Mattisen. – Sirp ja Vasar, 3. märts 1989
K. Pappel. Mida teha Mozartiga?: [Cosi fan tutte]. – Reede, 29. september 1989
M. Vaitmaa. Taaskohtumine „Barbara von Tisenhuseniga”. – Reede, 29. juuni 1990
M. Rais. Brahms kui pidu. – Õhtuleht, 12. oktoober 1992
P. Lilje. Ees on ooperihooaeg. Intervjueerinud T. Mattisen. – Sirp, 9. juuli 1993
P. Lilje. Vilistav dirigent aitab lauljal õiget rida leida. Intervjueerinud M. Põldmäe. – Hommikuleht, 4. september 1993
K. Pappel. Muusikateater liigub siiski: [Albert Herring]. – Sirp, 1. oktoober 1993
L. Sumera. Peeter Liljele mõeldes. – Eesti Ekspress, 12. november 1993
K. Randalu. Peeter Liljed meenutades. Intervjueerinud P. Kuusk. – Päevaleht, 12. november 1993
[Nekroloog]. – Teater. Muusika. Kino 1993,12
P. Lilje. ... ad astra. Intervjueerinud M.‑L. Arujärv. – Favoriit 1994, 1
M. Vaitmaa. Peeter Lilje Oulus. – Teater. Muusika. Kino 1994, 10
L. Salonen. Peeter, Peeter, Peeter... – Kultuurileht, 28. oktoober 1994
T. Mattisen. Dirigendid dirigendist. 50 aastat sünnist. – Teater. Muusika. Kino 2000, 10
E. Arujärv. 13. oktoobril 2000 oleks dirigent Peeter Lilje saanud viiekümneaastaseks. – Postimees : Arter, 7. oktoober 2000
H. Vaus-Tamm. Peeter Lilje tagasitulek muusikas. – Eesti Päevaleht, 11. oktoober 2000
T. Mattisen. Põgusad viivud Peeter Liljega. – Sirp, 13. oktoober 2000
M. Põldmäe. Hetked Peeter Liljega. – Postimees : Arter, 14. oktoober 2000
E. Arujärv. Helisev lillekimp lahkunud dirigendile. – Postimees, 16. oktoober 2000
M. Lilje. Peeter Liljest ja Eduard Tubinast. – Teater. Muusika. Kino 2001, 6
H. Keskpalu. Mälestus elab, kui on mäletajaid. – Valgamaalane,13. oktoober 2005
M. Lilje. Peeter Lilje Soomes. – Variatsioone eesti muusikale. Tallinn, 2009
A. Mikk. Peeter Lilje oleks... – Sirp 15. oktoober 2010
E.-S. Tüür jt. Mõeldes Peeter Liljele. Intervjueerinud K. Kõrver. – Muusika 2010, 12
М. Пылдмяэ. Пеэтер Лилье. – Молодые мастера искусств Эстонии. Составитель Э. Мяги. Таллинн, 1985