Bernhard Linde (pseudonüüm Pärt Pärn; 4. IV 1886 Järvakandi vald – 23. VIII 1954 Tallinn), kirjandus‑ ja teatritegelane, kriitik ja esseist. Vanemad talunikud.

Lõpetas 1908 Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi ja 1927 slaavi filoloogina Tartu Ülikooli. Tegutses Noor-Eesti liikumises, oli 1912–15 Noor‑Eesti kirjastuse juhataja ja 1914–15 ajakirja Vaba Sõna vastutav väljaandja. Oli Esimese maailmasõja ajal Minski ja Vilno kubermangus tsaariarmee ametnik, 1918–19 oli Siberi ja Kaug‑Ida eesti asundustes. Naasis Eestisse 1919, oli 1919–24 kirjastuse Varrak juhatuse esimees ja tegevdirektor, 1921–22 Draamastuudio Seltsi esimees, 1925–27 Tallinna Õpetajate Seminari eesti keele lektor, seejärel vabakutseline, 1940–41 Tallinna Tehnikaülikooli vene keele õpetaja ja 1944–49 keeltekateedri juhataja, 1951–54 represseerituna vangis. Teatriarvustajana alustas 1919 ajalehes Vaba Maa, kirjutas sõna‑ ja muusikateatrist (eriti balletist), 1930. aastail käsitles ajakirjades Vabaharidustöö, Teater ja Töölisteater dramaturgia ja näitlejatöö probleeme. Tegi 1940 kaastööd ajalehele Uus Eesti. Tõlkinud Konstantin Stanislavski teose „Minu elu kunstis” (1948).

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2015