Loodi mõis

Loodi mõisa peahoone (2012)

Loodi mõia valitsejamaja (1999)

Loodi mõisa meierei (1999)

Loodi mõisa kuur (1999)

Loodi mõisa maastik (1962)

Loodi mõis (sks Kersel, orduajal ka Teddo, Thedo Moysa), rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal, asub Paistust 3-4 km lääne.

Esimesed teated Loodi mõisa kohta pärinevad 16. sajandi keskelt, kui mõis kuulus ordu ajal Tödwenite suguvõsale. 1599. aastal läks mõis Heinrich Tödwen’i õe kaudu Klodtide (sealt tuleneb ka eestikeelne nimi) kätte ning nendelt omakorda sugulussidemetega 1679. aastal Berend ja Wilhelm Bockile. Von Bockide suguvõsale jäi Loodi mõis mitmeks sajandiks kuni mõisate võõrandamiseni. 19. sajandil olid mõisa omanikeks valgustusaegse Liivimaa tuntumaid aadlipoliitikud Liivimaa maanõunik Heinrich August von Bock [1803–63] ja tema poeg balti aadli konservatiivse suuna liider Heinrich von Bock [1863–1903]. Viimane oli kahel korral (1867–1872 ja 1884–1887) Liivimaa maanõunik ja 1872–1884 maamarssal. Tema abikaasa Wilhelmine von Bock-Schröder-Devrient (1804–1860) oli rahvusvahelise tuntusega ooperilaulja, kes laulis Viini õueteatris ja Dresdeni kuninglikus ooperiteatris ning esines Pariisis, Londonis, Berliinis ja mujal Euroopas. 1913. aastal omandas valduse Alfred von Bock, kelle kätte mõis jäi võõrandamiseni (mõisasüda jäi Bockide valdusse 1920. aastate lõpuni).

1929. aastal andis põllutööministeerium mõisahoone Loodi algkoolile, kes töötas seal 1967. aastani. Pärast kooli sulgemist läks hoone Viljandi rajooni laste ja noorte spordikooli valdusse, tiibhoonet kasutas 1970.–1980. aastatel kohalik sidejaoskond. 1987. aastal võeti hoone kohaliku tähtsusega kultuurimälestisena kaitse alla. 1990. aastate lõpust 2010. aastani oli mõisakompleksi omanik OÜ Nomiko Agro, kelle valduses hooned seisid kasutuseta ja lagunesid. Aastaid tühjelt seisnud mõisakompleksi taastamiseks loodi 2010 mittetulundusühing Loodi Mõisa Arendus, kes on alustanud hoonete korrastamist, et rajada seal traditsioonilise ehituse ja puutöönduse õppe- ja külastuskeskus.

Härrastemaja

18. sajandi keskel rajatud härrastemaja on barokne, ühekorruseline, krohvitud, raske S-kivist murdkatusega puidust hoone. Kõrgete laiade piirdelaudadega aknad paiknevad kohati parikaupa. 18. ja 19. sajandi vahetusel on hoonet pikendatud põhja suunas ja lisatud lõunaküljele kahekorruseline tagasiastega juurdeehitis varaklassitsistlike detailide ja interjöörielementidega. Põhikorpuse keskteljel paiknenud puitlõikedekooriga ehitud puitpostidele toetuv varikatus ja pargiküljel olev veranda (hävinud) koos trepiga on hoonele lisatud 19. sajandi teisel poolel. Hoone vestibüülis on säilinud 18. sajandi keskelt pärinevad baroksed lae- ja seinamaalingud – punase, sinise ja valge liimvärviga otse palkseinale maalitud taimornament ja maalitud talalaed. Samasugused talalaed on säilinud hoone vanema osa teisteski ruumides. Tulenevalt muutunud kasutusest on hoonet 20. sajandil nii seest kui ka väljast korduvalt ümber ehitatud.

Kõrvalhooned

Alles on ka palju kõrvalhooneid, mis on osalt nõukogude perioodil ümber ehitatud (kokku 8 muinsuskaitsealust hoonet):

• mõisa valitsejamaja – suur ühekordne palkhoone, ehitatud 19. sajandi I poolel
• meierei – algselt kahekorruseline kivikattega viilkatusega maakiviseintega hoone ehitati 1958 viinaköögiks, hiljem ehitati ümber meiereiks
• ait, karjalaut ja tall – krohvimata maakivist hooned, ehitatud 1874. aasta paiku, karjalaut 1960. aastatel ümber ehitatud
• moonakatemaja – pikk õhukese krohvikattega telliskivihoone, ehitatud 19. sajandi III veerandil, 20. II poolel ümber ehitatud
• puukuur – kaunis puitpitsiline historitsistlik hoone, pärit 19. sajandi lõpust.

Park ja kalmistu

18.–19. sajandil rajatud algselt regulaarne park on keskmiselt liigirikas kuid hooldamata. Peahoone taga asuv algselt terrassidena laskuv barokkstiilis pargiosa (18. sajandi lõpp) on hiljem ümber kujundatud segastiilis pargiks. 19. sajandi keskel ja II poolel on algsele pargile juurde rajatud vabakujulised pargiosad, mis asuvad peahoonest lõunas ja idas.

Mõisasüdamest poole kilomeetri jagu Viljandi pool, maantee läheduses metsa all asub mõisaomanike von Bockide perekonnakalmistu.

Kasutatud allikad ja kirjandus

• Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Viljandi rajoon. V. Ranniku. Tallinn 1978. A-124
• Loodi mõis Kultuurimälestiste riikliku registri andmebaasis
• K. Peebu. Unustatud Loodi park 16. sajand – 2009. Risttee talu kodulehel
• M. Siilivask. Loodi mõisa ajaloost. – Viljandimaa Muuseumi aastaraamat (2011), lk 157–169

Välislink

• MTÜ Loodi Mõisa Arendus koduleht