Paistu

Paistu valla asulate skeem (2013. aastani)

Paistu, küla Viljandimaal Viljandi vallas, asub 15 km Viljandist lõunas; 327 elanikku (2011; 355 el, 2000).

Paistu küla asub 13 km Viljandist lõuna pool, temast loodes on Hendrikumõisa, läänes Loodi, lõunas Aidu ja põhjas Intsu küla.

Paistu küla asub maastikuliselt vaheldusrikkas piirkonnas põldudega kaetud kõrgendikul, millelt avaneb avar vaade ümbruskonnale. Paistust edelas on mitme liivakivipaljandiga looduskaitse alune Loodi (Paistu) Põrguorg (Loodi ürgoru külgorg), moodustab Loodi looduspargi tuumiku. Paistu kalmistu lähedal kasvab kaitsealune Polli tamm (ümbermõõt 6,26 m).

Ettevõtlus ja transport

Paistu küla paikneb Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia maanteest 3 km kaugusel. Territooriumi läbivad suurematest teedest Loodi–Helme, Paistu–Sultsi ja Paistu–Holstre maanteed. Peamiseks tegevusvaldkonnaks on põllumajandus, metsa- ja puidutöötlemine, vähesel määral tegeldakse väikeettevõtlusega. Suuremateks tööandjateks on omavalitsus, OÜ Argenta, Metsaomanik OÜ ja Saimre talu.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Paistu külas on endine vallamaja, rahvamaja, raamatukogu, Paistu Püha Neitsi Maarja kirik ja kultuurilooliselt rikas kalmistu (sinna on maetud Jaan Adamson, Adam Peterson, Hain Henno, Jaan Bergmann ja Friedrich August Saebelmann).

Külas tegutsevad Paistu külaselts Paistel ja sotsiaalkeskus.

Ajalugu

Paistu kirik

Mälestussammas Vaba Eesti eest avati 2. II 1998 (skulptor Peeter Leinbock)

Paistu on olnud nii muinas- kui ka hilisema kiri­kukihelkonna keskus, keskajal kuulus Karksi foogtkonda. Nime esmamaining 1234. Alevikulaadne asula hakkas kirikumõisa (Paistel) juurde tekkima 19. sajandi lõpul. Ärkamisajal oli Paistu haridus- ja kultuurikeskus. 1854 avati poeglaste, aastast 1871 tütarlaste kihelkonnakool, ühendati 1920 algkooliks (suleti 1930). Kihelkonnakooli õpetajaks ja organistiks oli 1880–1911 helilooja ja koorijuht Friedrich August Saebelmann, kelle eestvõttel loodi 1880 segakoor (praegu segakoor Heli). Koolis on õpetanud Aleksander Saebelmann-Kunileid, Peeter Ruubel, Hans Sõber, Jaan Kirsel, Martin Kahu jt.1885 asutati esimene puhkpilliorkester (Peeter Ruubel), 1908 loodi haridusseltsi orkester (Jaan Kahu, Martin Kahu). 1884–1916 tegutses Paistus pastorina kirjamees Jaan Bergmann. Paistuga on seotud rahvusliku liikumise tegelase Jaan Adamsoni elu ja töö. Paisu lähedalt on pärit üks viljakamaid eesti rahvalaulikuid Epp Vasar.

Oli 1937–50 ja 1992–2013 Paistu valla halduskeskus.

Kirjandus

  • K. Kukk. Paistu küla. Aeg, miljöö, inimene (magistritöö). Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia, 2011
  • T. Luik. Paistu kihelkond. Paistu Vallavalitsus, 1998

Viljandi valla asulad

Alevikud: Ramsi, Viiratsi

Külad: Aidu, Aindu, Alustre, Auksi, Heimtali, Hendrikumõisa, Holstre, Intsu, Jõeküla, Jämejala, Karula, Kassi, Kibeküla, Kiini, Kiisa, Kingu, Kokaviidika, Kookla, Kuudeküla, Laanekuru, Leemeti, Loime, Lolu, Loodi, Luiga, Marna, Matapera, Moori, Mustapali, Mustivere, Mäeltküla, Mähma, Paistu, Peetrimõisa, Pinska, Pirmastu, Puiatu, Pulleritsu, Päri, Pärsti, Raudna, Rebase, Rebaste, Ridaküla, Rihkama, Ruudiküla, Saareküla, Saarepeedi, Savikoti, Sinialliku, Sultsi, Surva, Taari, Tobraselja, Tohvri, Turva, Tusti, Tõnissaare, Tõnuküla, Tõrreküla, Tänassilma, Tömbi, Uusna, Valma, Vanamõisa, Vanavälja, Vana-Võidu, Vardi, Vardja, Vasara, Verilaske, Viisuküla, Võistre, Väike-Kõpu, Välgita

EE 12, 2003; muudetud 2014