Paistu kihelkond (saksa Kirchspiel Paistel), hõlmas Viljandimaal nüüdse Paistu valla ning Halliste ja Pärsti valla osi, ulatus Heimtalist Pahuvereni ja Õisust Holstreni.

Oli arvatavasti 13. sajandi alguses Sakala muinaskihelkondi (Paistekund; esmamaining 1569); Paistu preestrit on esimest korda mainitud 1234. Orduajal kuulus Paistu Karksi foogtkonda, 1329 rüüstasid Paistut leedulased, 1481 tungis sinna Vene vägi. Vanimad mõisad on Holstre, Loodi, Sultsi ja Õisu. Talusid hakati varakult päriseks ostma.

Paistu kihelkond oli rahvusliku liikumise keskusi, seal (Kipil, Kovalil, Pulleritsul ja mujal) tegutsesid Jaan Adamson ning vennad Adam ja Peeter Samuel Peterson. Paistu kihelkonnakoolis (asutatud 1854) on õppinud Mihkel Veske, Juhan Kunder ja Mart Raud ning õpetanud ja loometööd teinud Jaan Bergmann ja Friedrich August Saebelmann.

Paistu kihelkonna mõisad

Paistu naine lambanahkses kasukas

Paistu pulmakaasitaja Puru Liisu

Paistu kihelkonnas paiknes 14 mõisat ja 6 karjamõisat:

• 1 kirikumõis (Paistu)
• 7 rüütlimõisast peamõisat: Heimtali (teateid 1528; aastani 1793 Kurwitz; karjamõisad Marna, Peetri), Loodi (rajatud 16. sajandi keskel; karjamõis Hendriku), Morna (eraldatud Õisust 1795 ja 1805 vahel; karjamõis Umbaru), Pahuvere (eraldatud Loodist 17. sajandi 1. poolel; karjamõis Madise), Sultsi (rajatud 17. sajandi keskel), Vardi (teateid 1631; karjamõis Pauska), Õisu (rajatud 16. sajandi keskel; karjamõis Anne)
• 3 riigimõisat: Aidu (teateid 17. sajandi 2. poolest), Holstre (teateid 17. sajandi 1. poolest; kõrvalmõisad Pirmastu, Vasila), Tuhalaane (eraldatud Karksist 18. sajandi 1. poolel; kõrvalmõisad Anikatsi, Jõksi)

Viljandimaa kihelkonnad

Helme I Kolga-Jaani I Kõpu I Paistu I Pilistvere I Põltsamaa I Suure-Jaani I Tarvastu I Viljandi

EE 12, 2003; muudetud 2013