Pierre Loti (pseudonüüm, õieti Julien Viaud; 14. I 1850 Rochefort – 10. VI 1923 Hendaye, Pyrénées-Atlantiques departemang), Prantsuse mereväelane (mereväekapten) ja kirjanik, pärit laevaarsti perekonnast. Prantsuse Akadeemia liige (1891). Õppis 1867–73 merekoolis, teenis seejärel (aastani 1910) Prantsuse sõjalaevastikus, sealhulgas 1885–91 Kaug-Idas tegutsenud laevastikuga Tonkingis, Hiinas ja Jaapanis.

Kirjutas meremeeste elust, eksootilisi värvikaid romaane armastusest ja romaanilaadseid reisikirjeldusi, kasutas autobiograafilist ainestikku. Loomingut iseloomustavad impressionistlik kujutamisviis ja eksootikaihalus, mida ajendab kurbus tsivilisatsiooni survel kaduva elulaadi pärast.

Töid

Romaanid

• Aziyadé (1879, eesti keeles Naine haaremist, 1932)
• Loti abielu (1880)
• Minu vend Yves (1883, eesti keeles 1928)
• Madam Krüsanteem (1887, eesti keeles 1928)
• Madrus (1893, eesti keeles 1928)
• Islandi kalur (1896, eesti keeles 1926)
• Ramuntcho (1897, eesti keeles 1937)
• Elust pettunud (1906, eesti keeles 1929)

MerLe, 1996; VE, 2006