proteiin, 

• taim- ja loomorganismis leiduv lämmas­tikku sisaldav ühend. Proteiinis on valku ning ka mittevalgulisi osiseid (vabu aminohappeid, peptiide, amiide, amiine, nukleiinhappe alkaloide, nitraate, nitriteid jm). Lämmastikku on proteiinis keskmiselt 16%. Keemilisel analüüsil leitakse uuritava proovi proteiinisisaldus lämmastikusisalduse kaudu: selleks korrutatakse proovi lämmastikusisaldust 6,25-ga (erandiks piim, millel kordajaks on 6,38). Proteiin on loomade söötmisel täht­saimaid toitetegureid. Söötade proteiinisisaldus on väga erinev ja selle hindamisel lähtutakse loomade keskmisest proteiinitarbest: see on rahuldatud, kui sööda kuivaines on proteiini 15–20%. Niisuguse proteiinisisaldusega söödad on kvali­teetne karjamaarohi, rohujahu, ristik- ja lutsernhein, rohusilod, nisukliid ja juurviljapealsed. Proteiinsöötadeks (kuivaines üle 20% proteiini) on loomsed söödad (v.a vadak), söödapärm, kaunviljad, õlikoogid ja -srotid, praak ja õlleraba. Vähe on proteiini (kuivaines 10–15%) teraviljades ja kvaliteetses kõrreliste heinas, proteiinivaesed (kuivaines alla 10%) on juur- ja mugulviljad, vähemväärtuslik hein ning põhk.
• teise käsitluse järgi on proteiinid üksnes aminohappejääkidest koosnevad lihtvalgud.

Välislingid

• Proteiin – eluliselt tähtis, aga mitte ainult Naisteka kodulehel
• V. SIkk. Proteiin portaali PIKK kodulehel

EME 2, 2009 (S. Tölp); muudetud 2011