Mägi-Karabahhi autonoomne oblast

Mägi-Karabahhi ao (punktiiriga piiratud ala Armeenia kontrolli all oleva ala sees) Aserbaidžaani kaardil.

Pindala	4400 km2
Rahvaarv	192 000 (1990)
Halduskeskus	Stepanakert (1990. a. 58 000 el.)
Haldusjaotus	5 rajooni, 5 linna, 4 alevit

Mägi-Karabahhi autonoomne oblast, Mägi-Karabahhia, Aserbaidžaani NSV haldusüksus aastatel 1923–91. Pindala alguses 4161 km²,  hiljem 4400 km². Asus Väike-Kaukasuse kaguosas Karabahhi ja Murovdaği aheliku nõlval. Halduskeskus Stepanakert.

Rahvastik

Rahvastiku moodustasid peamiselt armeenlased ja aserbaidžaanid. 1926. aastal oli rahvaarv 125 300 elanikku (sh armeenlased 89%), 1979. aastal 161 181 (sh armeenlased 76%) ja 1989. aastal 189 085 (sh armeenlased 77%). Keskmine tihedus on 41 inimest 1 km²-l. 48,2% rahvastikust elas linnades (1989).

Majandus

Peamised tööstusharud olid toiduaine- (Xankəndi, Xocavənd, Ağdərə), kerge- (sh siidi-, naha-, vaiba-), puidu- ja elektrotehnikatööstus (Xankəndi). Põllumajanduses olid peamised viinamarja-, teravilja- (nisu, oder), puuvilla-, tubaka-, söödakultuuride ja siidiussikasvatus ning loomakasvatus (veised, lambad, ho­bused). Kliimaravikuurort oli Şuşa ja Turşsu mineraalveeallikad.

Haridus ja kultuur

1990 käis 97 koolieelses lasteasutuses 8000 last ja 197 üldhariduskoolis 33 000 õpilast, töötasid 6 kesk-eriõppeasutust, Aserbaidžaani Pedagoogikainstituudi fi­liaal ja Aserbaidžaani Nafta- ja Keemiainstituudi filiaal. Ilmus 8 ajalehte, sh oblastilehed armeeniakeelne Horurdajin Karabah (Nõukogude Karabahh) ja venekeelne Советский Карабах. Kohalikud raa­diosaated olid armeenia ja aserbaidžaani keeles, kohalikke telesaateid edastati 1988. aastast Xankəndist ja 1989. aastast Šušast.

Ajalugu

Aserbaidžaani NSV-sse kuuluv autonoomne oblast Mägi-Karabahh moodustati 7. VII 1923. AO eksisteerimise jooksul langes armeenlaste osa­kaal vabariigis 95%-lt 75%-le. 1936. aasta NSV Liidu põhiseadusega nimetati Mägi-Karabahhi autonoomseks oblastiks Aserbaidžaanis. 1980. aastate II poolel alanud NSV Liidu lagunemise ajal õhutas Armeenia rahvuslikke tundeid Mägi-Karabahhi armeenlaste seas. See poliitika tõi kaasa pingeid rahvustevahelistes suhetes. 1988 puhkesid Mägi-Karabahhis armeenlas­te ja aserbaidžaanlaste verised kokkupõrked. 15. IX 1989 saatis Aserbaidžaani Ülemnõukogu Karabahhi Komitee laiali, selle otsuse kinnitas 28. XI 1989 NSV Liidu Ülemnõukogu. 30. VIII 1991 kuulutati välja Aserbaidžaani vabariik. 1991 lõpus kuulutasid Mägi-Karabahhi armeenlastest elanikud ilma aserbaidžaanlaste osaluseta ja vastuolus Aserbaidžaani põhiseadusega välja nn autonoomse Mägi-Karabahhi vabariigi, mida ei ole tunnustanud ükski ÜRO liikmesriik. 23. XI 1991 võttis Aserbaidžaani Ülemnõukogu vastu otsuse likvideerida Mägi-Karabahhi autonoomse oblast.