Kaukaasia orograafiline skeem (ENE, 1971)

Väike-Kaukasus (armeenia Phokhr Kavkas, aserbaidžaani Kiçik Qafqaz, gruusia Mcire Ķavķasioni), mäestik Lõuna-Kaukaasias, äärestab põhja ja kirde suunast Armeenia mägismaad. Väike-Kaukasust ja Suur-Kaukasust eraldavad mäestike lääneosas Musta mere ääres Gruusia alal Kolhethi madalik ja idaosas Aserbaidžaani alal Kaspiani ulatuv Kura-Araksi madalik. Kaht suurt mäestikku ühendavad lääne pool Lihhi ja sellest ida pool Kharthli ahelik (mõlemad Gruusia alal). Mäestiku pikkus on umbes 600 km, laius kuni 100 km. Väike-Kaukasuse kõrgeim osa jääb Aserbaidžaani alale, kõrgeimaid ja tuntuimaid tippe asetseb Murovdaği ahelikus (Gamışi mäetipp (3724 m).

Mäestikku moodustavad ahelikud koosnevad valdavalt sette- ja purskekivimitest. Gruusia alal (suured ahelikud Meshethi ja Thrialethi) moodustavad nad kirde suunda ulatuva kumera kaare, neil on võrdlemisi lauged nõlvad ja kumer lagi. Teravaid tippe, järske kaljuseid nõlvu ja endisaegse jäätumise jälgi leidub peamiselt mäestiku kesk- ja idaosas, sh Aserbaidžaani alal suurematest ahelikest Murovdagi, Şahdaği (seal ka samanimeline tipp, 2901 m) ja Karabahhi ahelikus. Suur Zangezuri ahelik  on kuuluvuselt vaieldav, osa uurijaid arvestab selle Armeenia mägismaase kuuluvaks.

Mäestiku lääneosas katavad põhjanõlva allosa valdavalt niiskele lähistroopikale omane laialehine mets ja kõrgemal kuuse-nulumets. Mäestiku idaosas valdab lähistroopiline kuivalembene mets ja põõsastik, keskkõrges vööndis on enim mägimetsa, ahelike kõrgeimais osades lähisalpi- ja alpiniite (neid kasutatakse karjamaana). Lõunanõlvul on peamiselt metsahõrendike ja põõsastikega vahelduv mägistepp, mis liitub Armeenia mägismaa stepimaastikega.

Väike-Kaukasuse lääneosas murrab läbi ahelike Kura jõgi. Väike-Kaukasuse ja Armeenia mägismaa vahel voolab Araks.

Väike-Kaukasuses on mitmeid rahvusparke ja looduskaitsealasid (Gruusias Bordžomi-Haragauli rahvuspark, Aserbaidžaanis Göygöli rahvuspark ja Zangezuri rahvuspark).

Leidub raua-, vase- jmt maaki, ehituskive jmt maavarasid. Mineraalveeallikate lähedal on kuurorte.

Kirjandus

• Азербайджанская Национальная Энциклопедия. Bakuu, 2012

EE 10, 1998; muudetud 2015