maa-asula, laiemas tähenduses igasugune maal olev asula. Aastast 1996 on Eestis maa-asula vaid küla, enne seda  kuulusid maa-asulate hulka ka alevikud (statistikaamet arvestab varasemate aastatega võrreldavuse tagamiseks maarahvastiku hulka endiselt ka alevike rahvastiku). Aastatel 1920–77 oli maa-asula ka asundus, mis kaotati 1977. aastal maa-asulate arvestamise ja korrastamise järel.

Kitsamas tähenduses oli Nõukogude ajal maa-asula ka põllumajandusmajandi kesk- (näiteks sovhoosi või kolhoosi keskus) või abiasula (näiteks osakonna keskus), käitise, raudteejaama, teadusasutuse jms juurde rajatud elamurühm või muu segatüüpi asula, mille elanike arv ja tähtsus olid linnaliselt asulalt nõu­tavast väiksemad. 1960.–70. aastail (aastani 1977) nimetati maa-asulat Eestis ka asundiks.

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti asustus
• Eesti maa-asustuse areng
• Eesti maa-asulate arvestus ja selle korrastamine 1970.–80. aastail
• Eesti maa-asulad nüüdisajal

EE 6, 1992; muudetud 2012