Eesti maa-asulad nüüdisajal

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist astuti mitmel pool, näiteks Saare- ja Hiiumaal, samme 1977. aasta korrastamisel kaotatud külanimede ennistamiseks. Saare maavalitsus esitas külade endiste nimede ennistamise määruse (ilmus ajalehes Meie Maa 17. VII 1992). 1994 algasid EV Siseministeeriumi korraldamisel tööd maalise asulatevõrgu ja asulanimede täiendavaks läbivaatamiseks, kõiki vallavolikogusid paluti esitada omapoolsed ettepanekud, neid esitas 102 volikogu. Nõuandva tööorganina moodustati Vabariigi Valitsuse kohanimekomisjon (RT I 1994, 79, 1351), alustati eeltöid kohanimeseaduse koostamiseks. Peale üldsätete nähti seaduses ette kohanimede korraldamise, kohanimedele esitatavate nõuete ja kohanimede kasutamise osad.

Kohanimeseadus võeti vastu 11. XII 1996 (RT I 1997, 1, 3). Vabariigi Valitsuse korraldusega (17. VI 1997) moodustati siseministri valitsemisalas tegutsev nõuandev Kohanimenõukogu, selle tööd suunas ja juhtis Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu osakond (Elvi Sepp), nõukogusse kutsuti esindajaid Keskkonnaministeeriumist, Teede- ja Sideministeeriumist, Eesti Kaardikeskusest, Maa-ametist, Keeleametist, Muinsuskaitseinspektsioonist, Eesti Omavalitsusliitude Ühendusest, Eesti Keele Instituudist (EKI), kaardikirjastusest Regio ja Eesti Entsüklopeediakirjastusest. Nõukogu nimeteaduslikuks usaldusasutuseks oli EKI, keda esindas toponüümikateadlane Peeter Päll.

Kohanimeseadusega pandi alus ka Riigi Kohanimeregistri loomisele. Kohanimeseaduse esimene laiaulatuslik rakendus oli alevite, alevike ja külade nimistu koostamine (kinnitati Vabariigi Valitsuse 18. XII 1997. aasta määrusega number 244; RT I, 95–97, 1577). Uusi asulanimesid lisandus kõigist Hiiu- ja Saaremaa valdadest. Suhteliselt palju nimeparandusi tehti Võru Instituudi taotlusel Võru ja Setu murde aladel, kus osa kohanimesid muudeti murdekeelseks. Vormsis taastati rootsipärane nimekirjutus (Sviby senise Sviibi asemel jne), Noarootsis aga kakskeelne nimistu (Aulepa/Dirslätt, Pürksi/Birkas, Saare/Lyckholm, Tuksi/Bergsby jt).

1. I 1999 jõustus uus vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu redaktsioon (RT I 1998, 112, 1853), millesse lisandus omavalitsuste taotlusel 24 vallast 97 asulanime, toimus ka ümbernimetamist ja kirjakuju muutmist.

2000. aasta rahvaloenduse läbiviimiseks ilmus Eesti ametkondlik 1999. aasta haldus- ja asustusjaotuse kaart mõõtkavas 1:300 000, millele olid kantud maakondade, linnade ja valdade piirid ning alevike ja külade lahkmejooned. Ilmus ka kaart „Eesti haldusjaotus” 1999 mõõtkavas 1:400 000, kuid sellele ei ole suurt osa külade nimesid peale kantud.

Pärast 2000. aasta rahvaloendust on endiste külade ennistamiseks või ka nimede muutmiseks vallavolikogud esitanud uusi taotlusi. 1. I 1999. aastal jõustunud nimistut on Vabariigi Valitsuse uute määrustega muudetud ja täiendatud palju kordi (aastail 1999–2006 anti välja 29 määrust). 2006. aasta lõpus läks asustusüksuste nimistu kinnitamine ja muutmine valitsuse pädevusest regionaalministri haldusalasse ning Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muudetud versiooni alusel kinnitas regionaalminister uue tervikliku asustusüksuste nimistu (regionaalministri määrus 22. XII 2006, number 9). Ajavahemikul 2006–2010 on regionaalministri määrustega selles nimistus tehtud 12 korral muudatusi.

Asustusüksuste lahkmejoonte määramine on vastava kaardistiku alusel Maa-ameti korralduses.

Maa-asulate (alevikud + külad) arvu muutumine 1970–2010
Maakond/rajoon Rahvaloendus 1. I 1995 1. I 1998 1. I 1999 1. I 2010
  1970 1979        
Harjumaa/Harju rajoon 617   345     (28+317)   358   (*17)   399     (28+371)   423     (28+395) 427 (31+396)
Hiiumaa/Hiiumaa rajoon 161     90         (2+88) 90   184       (2+182)   184       (2+182) 184 (2+182)
Ida-Virumaa/Kohtla-Järve rajoon 353   185     (14+171)   180   (*11)   221     (14+207)   221     (14+207) 222 (14+208)
Jõgevamaa/Jõgeva rajoon 396   217     (12+205)   225     (*8)   229     (12+217)   234     (11+223) 236 (11+225)
Järvamaa/Paide rajoon 338   163       (8+155)   189   (*23)   199     (11+188)   207     (11+196) 192 (9+183)
Läänemaa/Haapsalu rajoon 350   161       (7+154)   226   (*72)   238       (6+232)   238       (6+232) 242 (6+236)
Lääne-Virumaa/Rakvere rajoon 666   315     (16+299)   334   (*29)   368     (17+351)   380     (17+363) 398 (21+377)
Põlvamaa/Põlva rajoon 426   225       (7+218)   230     (*5)   237       (7 +230)   262       (7+255) 262 (7+255)
Pärnumaa/Pärnu rajoon 591   242       (9+233)   309   (*67)   325       (9+316)   332       (9+323) 333 (9+324)
Raplamaa/Rapla rajoon 433   201     (10+191) 201   270     (12+258)   276     (13+263) 280 (13+267)
Saaremaa/Kingissepa rajoon 528   263       (7+256)   491 (*233)   500       (7+493)   500       (7+493) 500 (9+491)
Tartumaa/Tartu rajoon 504   326     (22+304)   327     (*1)   347     (23+324)   347     (23+324) 347 (24+323)
Valgamaa/Valga rajoon 314   154       (7+147) 154   154       (7+147)   156       (7+149) 157 (7+150)
Viljandimaa/Viljandi rajoon 479   261       (7+254) 262   261       (8+253)   261       (8+253) 262 (8+254)
Võrumaa/Võru rajoon 867   291     (10+281) 291   568     (10+558)   575     (10+565) 577 (10+567)
Kokku 7023 3439 (166+3273) 3867 (*466) 4500 (173+4327) 4596 (173+4423) 4619 (181+4438)
*Maakonna (või valla) otsusega moodustatud külade arv. 1995. aasta maa-asulate nimistus oli ka 14 kaotatud küla, mida andmeis ei ole näidatud
Suuremad alevikud ja külad (30. IX 2007)
Alevik Vald Elanike arv Küla Vald Elanike arv
Saku Saku 4690 Peetri Rae 1415
Laagri Saue 4151 Randvere Viimsi 1135
Haabneeme Viimsi 4115 Püünsi Viimsi 1134
Tabasalu Harku 3113 Muraste Harku 1030
Jüri Rae 2992 Luige Kiili 967
Paikuse Paikuse 2629 Pringi Viimsi 981
Kadrina Kadrina 2410 Pärnamäe Viimsi 846
Viimsi Viimsi 2341 Tammiste  Sauga 820
Kose Kose 2142 Alliku Saue 788
Loo Jõelähtme 2096 Lehtmetsa Anija 772
Väike-Maarja Väike-Maarja 2014 Lohkva Luunja 738
Aruküla Raasiku 1884 Papsaare Audru 725
Aseri Aseri 1729 Järve Kohtla 685
Audru Audru 1552 Mammaste Põlva 680
Nõo Nõo 1550 Ääsmäe Saue 624
Tõrvandi Ülenurme 1486 Suurupi Harku 607
Raasiku Raasiku 1345 Ardu Kõue 605
Kehtna Kehtna 1336 Uulu Tahkuranna 565
Ülenurme Ülenurme 1327 Vääna-Jõesuu Harku 564
Viiratsi Viiratsi 1314 Himmaste Põlva 563
Sõmeru Sõmeru 1309 Vaikla Kuusalu 560
Haljala Haljala 1284 Orgita Märjamaa 559
Kiili Kiili 1269 Koosa Vara 559
Kuusalu Kuusalu 1224 Karksi Karksi 549
Sauga Sauga 1166 Aespa Kohila 534
Turba Nissi 1102 Silla Paikuse 530
Koeru Koeru 1098 Võisiku Põltsamaa 526
Klooga Keila 1074 Rannamõisa Harku 517
Rummu Vasalemma 1059 Türi-Alliku Türi 516
Uuemõisa Ridala 1054 Külitse Ülenurme 512
Eesti alevike jaotus maakonniti ja suurusrühmiti (2007)
Maakond Kuni 500 elanikku 501–750 elanikku 751–1000 elanikku 1001–1500 elanikku 1501–2000 elanikku Üle 2000 elanikku Kokku Väikseim ja suurim alevik (elanike arv)
Harjumaa 4 2 7 5 2 8 28 Karjaküla 358 Saku 4690
Hiiumaa 1 1 2 Kõrgessaare 498 Käina 845
Ida-Virumaa 6 3 3 1 1   14 Erra 187 Aseri 1729
Jõgevamaa 3 6 1 1 11 Kamari 185 Tabivere 1038
Järvamaa 5 2 1 3 11 Käravete 283 Koeru 1098
Läänemaa 1 2 1 2 6 Paralepa 276 Uuemõisa 1054
Lääne-Virumaa 6 4 1 4 2 17 Kiltsi 255 Kadrina 2410
Põlvamaa 2 5 7 Võõpsu 232 Kanepi 678
Pärnumaa 1 3 2 2 1 9 Are 436 Paikuse 2629
Raplamaa 8 3 1 1 13 Hageri 146 Kehtna 1336
Saaremaa 2 3 2 7 Leisi 332 Orissaare 1038
Tartumaa 11 8 3 1 23 Kureküla 153 Tõrvandi 1486
Valgamaa 5 1 1 7 Õru 170 Puka 737
Viljandimaa 4 1 2 1 8 Õisu 221 Viiratsi 1314
Võrumaa 6 1 3 10 Vana-Antsla 221 Väimela 700
Kokku 64 45 24 24 5 11 173 Hageri 146 Saku 4690
Külade jaotus maakonniti ja suurusrühmiti (2007)
Maakond Kuni 25 elanikku 26–50 elanikku 51–100 elanikku 101–200 elanikku 201–300 elanikku 301–400 elanikku 401–500 elanikku 501–600 elanikku Üle 600 elanikku Kokku Suurim küla (elanike arv)
Harjumaa 95 76 104 67 25 12 3 5 7 395 Peetri 1415
Hiiumaa 116 44 15 5 1 1 182 Suuremõisa 269
Ida-Virumaa 76 65 44 12 7 2 1 1 207 Järve 685
Jõgevamaa 33 67 72 32 9 4 5 1 223 Võisiku 412
Järvamaa 49 49 60 21 9 4 3 1 196 Türi-Alliku 516
Läänemaa 118 65 28 10 8 1 1 1 232 Koluvere 371
Lääne-Virumaa 130 99 70 45 10 7 2 363 Vao 419
Põlvamaa 69 57 79 31 7 7 3 1 1 255 Mammaste 680
Pärnumaa 97 74 76 49 11 10 4 2 323 Uulu 565
Raplamaa 96 66 57 26 10 6 2 263 Vana-Vigala 386
Saaremaa 275 131 61 18 5 2 1 493 Kudjape 477
Tartumaa 55 95 100 48 12 7 4 2 1 324 Lohkva 738
Valgamaa 20 45 44 24 9 6 1 149 Linna 475
Viljandimaa 25 56 98 49 12 8 3 2 253 Karksi 549
Võrumaa 391 96 40 21 10 7 565 Osula 374
Kokku 1645 985 948 458 145 84 30 18 10 4423 Peetri 1415

   

EE 11, 2002 (A. Saar); muudetud 2011