Maardu
 |  |
 |
| Maardu üldandmed | |
| Elanike arv (2010) | 16 529 |
| Pindala | 22,76 km2 |
| Linna õigused | 1980 |
| Linnapea | Nikolai Vojeikin |
| Maakond | Harjumaa |
Maardu, linn Tallinna lähistel, Tallinna kesklinnast 16 km idas, Muuga lahe ja Peterburi tee vahel. Linna põhituumik paikneb endise fosforiiditehase ümbruses. Maardu hõlmab ka Kallavere elamu- ja Iru tööstuspiirkonna, Muuga aedlinna ja Tallinna Uussadama, linna piires paiknevad ka Peterburi teest lõunas asuvad Maardu järv ja mahajäetud fosforiidikarjäärid.
Maardus on linnavalitsus, Ida-Harju politseijaosakond, Muuga piirivalvekordon, päästekomando, Harjumaa Tööhõiveameti Maardu osakond, Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Maardu Talitus, ARK Harju büroo Maardu osakond ning Põhja maksu- ja tollikeskuse Veose teeninduskoht (toll) ja Muuga kaubajaama tollipunkt.
Vaade linnale (2005)
Rahvastik
| Maardu elanike arv | |
| 1959 | 4 223 |
| 1966 | 6 108 |
| 1970 | 6 877 |
| 1976 | 7 983 |
| 1980 | 10 511 |
| 1985 | 11 229 |
| 1990 | 16 200 |
| 2000 | 16 721 |
| 2003 | 16 677 |
| 2010 | 16 529 |
Maardu on paljurahvuseline (44 rahvust) linn, rahvastiku enamiku moodustavad venelased, eestlasi on ainult umbes viiendik.
| Maardu elanike vanuseline jaotus | |||||||
| Aasta | Elanike arv | Vanuserühm (aastad) | |||||
| 0–14 | 15–64 | üle 64 | |||||
| arv | % | arv | % | arv | % | ||
| 1989 | 16 052 | 4346 | 27 | 10 961 | 68 | 807 | 5 |
| 2000 | 16 734 | 3321 | 20 | 12 116 | 72 | 1297 | 8 |
| 2010 | 16 529 | 2279 | 14 | 12 523 | 76 | 1727 | 10 |
Majandus
Iru elektrijaam (2008)
Maardu on tuntud kui logistikakeskus ja tööstuslinn. Linna tööhõivet mõjutavad eeskätt suured veondus-, laondus- ja side- ning töötleva tööstuse ettevõtted. Osaliselt Maardu piiridesse jääv Muuga sadam on Eesti suurim transiitkaubasadam. Tähtsad Maardus asuvad ettevõtted on Eesti Energia AS-i äriüksus Iru elektrijaam (varustab soojusenergiaga Maardut ning Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda; aastaks 2012 rajatakse elektrijaama kõrvale jäätmepõletusplokk), AS Tehnomar & Adrem (toodab spooni; annab tööd rohkem kui 500 inimesele), AS Talot (betoontooted), AS DBT (kuivade puitlastide terminal), AS Refetra (kuulub kontserni Transiidikeskuse AS; pakub sadamateenuseid) ning Trialto Logistika OÜ. Suured veondusettevõtted on Harju AB AS (rahvusvahelised kaubaveod) ja AS Temptrans (teenindab Maardu bussi- ja marsruuttaksoliine). Linnas asuvad Maardu ja Muuga raudteejaam. Maardu mitmes piirkonnas on tihe kaubaveo raudteede võrk. Linna läbib AS Milstrandi (kütuseterminal) raudtee Miiduranda. Käigus on 7 linnabussiliini, neist 6 peavad ühendust Tallinnaga, ja 3 marsruuttaksoliini. Maardus on OÜ Valgevene info- ja ärikeskus, AS EKE Ärikeskus, Krediidipanga kontor ja postkontor ning Kallaveres Swedbanki kontor.
|
| Maardu töötajate jaotus tegevusalati | ||
| 1989 | 2000 | |
| Põllu-, jahi- ja metsamajandus | 124 | 24 |
| Kalandus | 4 | 14 |
| Mäetööstus | 24 | 15 |
| Töötlev tööstus | 3552 | 1584 |
| Energia- ja veevarustus | 164 | 167 |
| Ehitus | 816 | 511 |
| Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont | 720 | 980 |
| Hotellid ja restoranid | 228 | 243 |
| Veondus, laondus ja side | 1976 | 1874 |
| Rahandus | 1976 | 38 |
| Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus | 224 | 574 |
| Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus | 480 | 299 |
| Haridus | 524 | 446 |
| Tervishoid ja sotsiaalhooldus | 356 | 268 |
| Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus | 191 | |
| Töötajaid kokku | 9572 | 7398 |
Haridus, kultuur ja tervishoid
Linnas on Maardu Gümnaasium (2002/03. õa 1199, 2009/10. õa 675 õpilast) ja Maardu Põhikool (2002/03. õa 531, 2009/10. õa 366 õpilast) ning Kallavere Keskkool (2002/03. õa 336, 2009/10. õa 196 õpilast). Tegutsevad ka kunstide kool, 3 lasteaeda (Rõõm, Rukkilill ja Sipsik), sotsiaalkeskus, spordihoone, haigla ja polikliinik (mõlemad Kallaveres), apteek, linnaraamatukogu, rahvamaja ja linnaarhiiv.
Linna spordiorganisatsioonidest on tuntuim jalgpalliklubi FC Maardu Levadia (nimi aastast 2003. Tallinna FC Levadia).
Maardus on õigeusu kirik (õnnistatud 1998) ja Jehoova tunnistajate palvemaja. Huviväärsed on Ülgasel kõrges paekaldas asuvad vanad kaevanduskäigud ja Maardu mõis.
 Maardu Peaingel Miikaeli kirik |  Maardu purskkaev |  Maardu Rahvamaja (1. september 2005) |
Ajalugu
1241 on esimest korda mainitud Maardu küla (Martækilæ), 1389 mõisa (Maart; hof to Maarthe). Tööstuslinn tekkis 1939, kui Maardu mõisale kuulunud Kroodi küla maale hakati ehitama Eesti Fosforiidi uut tehast. Sõjajärgseil aastail Maardu laienes, 1949 valmis suur keemiakombinaat, mille toodangut kasutati tolleaegses tööstuses ja põllumajanduses. 1951 sai Maardu aleviks; linn aastast 1980. Esialgu kuulus Maardu Harjumaasse, seejärel Harju rajooni, 1962 allutati ta Tallinna Mererajoonile, iseseisev linn on aastast 1993. Johtuvalt sellest, et mäe- ja keemiatööstuses rakendati looduskahjulikku tehnoloogiat, olid Maardu keskkonnaolud Eesti halvimaid (õhu suur tolmusaastatus, pinnase ja vee reostus). Olude parandamiseks välmis Tallinna Roheline Liikumine (asutatud 1989) meetmekava „Roheline Maardu”. Muuga sadama ehitamine on laiendanud Maardu keskuseks olevat Kallavere elurajooni. Maardus on kaitse all Indikaatorkivi (sai nime kivi katvate taimede muutuste järgi, mis tulenesid õhusaastumisest) ja kaks Miku Raudkivi (ümbermõõt vastavalt 17, 8 ja 14,5 m). Maardu piirneb Rebala muinsuskaitsealaga.
 Pidulik nurgakivipanek Maardu fosforiiditööstusele (1940) |  Maardu mõisa härrastemaja |
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2011
