Saksa sõjaväelaste kalmud Maarjamäe kalmistul 1943. aastal

Maarjamäe, paikkond Tallinnas Kadrioru ja Pirita vahel, kus Lasnamäe panganeemiku alumine terrass (Maarjamägi) ulatub üsna mere lähedale.

1689 on mainitud seal asunud Ristimäe kõrtsi, 17. sajandi lõpul rajati suvemõis (Maarjamäe loss). 1705 ehitasid rootslased reidi kaitseks suurtükiväepatarei ning 1715. aasta paiku venelased muldkantsi – Idapatarei (seda laiendati Krimmi sõja ajal). 19. sajandi lõpus sai Maarjamäe suvituslinnaosaks, 1950. aastate lõpus eramupiirkonnaks, praegu on ta kiiresti arenev uuselamupiirkond. Seal paiknevad endine Pirita lillekasvatuse näidissovhoosile kuulunud lillepaviljon (1960, arhitekt Valve Pormeister; nüüd OÜ Pirita Expo) ja Eesti suurim messikeskus (Eesti Näituste AS; mõlemat on käsitletud ka Kadriorgu kuuluvatena) ning Eesti Ajaloomuuseumi filiaal (Maarjamäe lossis). 1960 püstitati Maarajamäele Balti laevastiku jääretke obelisk (arhitekt Mart Port) ja 1975 langenud Nõukogude sõjameeste memoriaal. Teise maailmasõja ajal rajati sinna Saksa sõdurite vennaskalmistu, see on praeguseks korrastatud ja tähistatud. Mere ääres on 1889 Tallinna lahel uppunud Ameerika aeronaudi Charles Leroux’ mälestusmärk. Maarjamäe paekallas koos Suhkrumäe paljandiga (kokku 14,4 ha) on looduskaitse all. Piirkond oli kaitse all juba enne Teist maailmasõda. Siin on eriti ohustatud taimeliigi – mägi-kadakkaera – ainus kasvupaik Eestis.

Vaade Maarjamäelt Tallinnale

Maarjamäe loss

Maarjamäe memoriaal

EE 12, 2003; muudetud 2011