maaviljelus

maaviljelus, teadus- ja tootmisala, mis põhineb rohe­liste taimede võimel toota päikese kiirgusenergia abil süsihappegaasist, veest ja mineraalainetest potent­siaalset energiat (süsivesikuid). Maaviljeluse tootmisvahendid on taim ja muld. Maaviljelus kui tootmisala varustab inim­konda toidu, loomasööda, tööstuse tooraine, kütuse jms. Maaviljelus on jagunenud mitmeks haruks, tähtsaimad on põllundus, rohumaaviljelus, aiandus ja metsandus. Maaviljelus tekkis iseseisvalt mitmes maailmajaos. Ees- ja Väike-Aasiast ning Vana-Kreekast pärinevad esimesed andmed maaviljeluse kohta juba VIII–VII aastatuhandest eKr. Skandinaaviasse jõudis maavijelus umbes III aastatuhandel eKr, Eestisse II aastatuhandel eKr.

Kirjandus

  • E. Haller, M. Karmin. Maaviljelus. Tallinn, 1984

VE, 2006; EME 2, 2009 (H. Vipper)