India mangopuu vili ja võrsed

mangopuu (Mangifera), igihaljaste lehtpuude pere­kond anakardiliste sugukonnast; umbes 40 liiki troopilises Aasias. Lehed jagunematud, rohkearvulised väikesed õied asetsevad pööristes. Rohelised, kollased või puna­kad harilikult munajad või südajad luuviljad on umbes 15 liigil söödavad. Puud kasvavad 10–30 m kõrguseks ning nende iga on 100 aastat ja rohkem. India mangopuud (M. indica) kasvatatakse kõikjal troopikas ja mõnevõrra ka lähistroopikas viljapuuna. Indias kultuuristati ta rohkem kui 4000 aastat tagasi ning viidi sealt ka Indohiinasse, Indoneesiasse, Lõuna-Hiinasse ning Egiptusesse jt Aafrika riikidesse. Lõuna-Ameerikasse jõudis mangokasvatus 18. sajandil, Põhja-Ameerikasse ja Austraaliasse 19. sajandil. Nüüdisajal on suurim mangopuu kasvataja India, järg­nevad Brasiilia, Pakistan ja Mehhiko. Mangopuu vili – mango – kasvab kuni 2 kg, harva 3–4 kg raskuseks (väiksei­mad on ploomisuurused), tema viljaliha on maitsev, hapukasmagus ja mahlakas, kuid harilikult tärpentinilõhnaline ja kiiresti riknev; sisaldab 76–80% vett, 11–20% suhkruid, 0,2–0,5% happeid, A- ja B-rühma vitamiine ning 0,06% C-vitamiini. Troopikamaade elanikud tarvitavad toiduks igasuguses valmimisjärgus man­got, mangost tehakse keedist, džemmi, marinaade ja mitmesuguseid idamaa maitseainete segusid (karrit, tšatnit). On aretatud sadu mangopuusorte, ka selliseid, mille viljadel ei ole ebameeldivat tärpentinilõhna. Mangopuud kasvatatakse ka ilutaimena. Mangode maailmatoodang oli 2009. aastal 35,1 miljonit t, sellest 13,5 miljonit t toodeti Indias, 4,1 miljonit t Hiinas, 2,5 miljonit t Tais, 1,7 miljonit t Pakistanis, 1,5 miljonit t Mehhikos ja 1,2 miljonit t Brasiilias.

VE, 2006; EME 2, 2009 (K. Kask); muudetud 2011