Ploomipuu viljad

ploomipuu (Prunus), enamasti juurevõsusid moodustavate lehtpuude ja -põõsaste perekond roosõieliste sugukonnast. Viljapuuna kasvatatakse hariliku ploomipuu (P. domestica) sorte; paljud neist on Eestis külmaõrnad. Harilikust ploomipuust külmakindlam on kreegipuu (P. d. subsp. insititia). Haralist ploomipuud ehk alõtšat (P. cerasifera) kasvatatakse hekina ja kasutatakse ploomipuu pookealusena, ameerika ploomipuud (P. americana) kasutatakse ploomisortide aretamisel. Ploomipuu perekonda kuuluvad ka aprikoosipuu, laukapuu (looduskaitse II kaitsekategooria), loorberkirsipuu, mandlipuu, toomingas ja virsikupuu.

Teise käsitluse järgi on ploomipuu (P. subg. Prunophora) heitlehiste puude ja põõsaste alamperekond ploomipuu (Prunus) perekonnast; umbes 35 liiki Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Alamperekonnas on kolm sektsiooni: pärisploomipuu, kirssploomipuu ja aprikoosipuu. Võrsed asteldega või ilma, lehed jagunematud. Valged, rohekad või roosakad õied paiknevad üksi­kult või sarikjate kimpudena, vili on üheseemneline luuvili. Kultuurtaimena kasvatatakse 12 liiki. Tuntuim (ka Eestis) on pärisploomipuu sektsiooni kuuluv harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (P. x domestica), kes oletatavasti on tekkinud laukapuu ja haralise ploomipuu ehk alõtša (P. cerasifera var. divaricata) looduslikul hübriidumisel nende levilate kokkupuutealal (Kaukaasias või Anatoolias). Kasvab looduses kuni 12 m, kultuurtaimena 4–6 m kõrgu­seks. Eestis on ploomipuu viljapuude seas arvukuselt õuna­puu järel 2. kohal, 2010. aastal kasvatati ploomipuid 700 ha-l, kogusaak oli 400 t. Ploomipuu viljade – ploomide – aastane maailmatoodang on umbes 8 miljonit t. Ploom on ovaalne või ümmargune, valkjasroheline, kollane, roosa, punane kuni lillakasmust, kattunud vahakirmega, magus, magushapu või hapu, sisaldab suhkrut (7–13%), vita­miine ja pektiinaineid, valmib olenevalt sordist juuli lõpust oktoobrini. Ploomipuu eluiga on harilikult 25–30 aastat, aastane viljasaak puu kohta keskmiselt 30–50 kg. Paljud sordid on Eestis külmaõrnad. Vastupidavaimad on kreegipuu ja juurevõsust paljunevad kohalikud sordid, nt 'Liivi kollane munaploom' ja 'Noarootsi punane'. Kasvatatakse ka välismaiseid sorte ('Emma Leppermann', 'Victoria', 'Duke of Edinburgh', 'Wilhelmine Späth' jmt). Eestis on ploomisorte aretanud Julius Eslon ('Polli munaploom', 'Suhkruploom'), Arthur ja Eevi Jaama ('Ave', 'Vilnor') ja Aleksander Kurvits ('Tartu punane', 'Tartu värviline').

Pärisploomipuu sektsiooni kuu­luv haraline ploomipuu ehk alõtša kasvab looduslikult madala puuna Balkani poolsaarel, Krimmis ning Ees- ja Kesk-Aasias. Eestis kasutatakse teda ploomipuu pookealusena, kasvatatakse ka viljapuuna ja hekina. Kerajas või munajas 1–3 cm pikkune kollane või punane vili on hapu, kultuursortide viljad on niisama suured kui ploomid. Haralist ploomipuud kasvatatakse peamiselt Kaukaasias, Krimmis ja Venemaal Krasnodari krais.

Kirssploomipuu sektsiooni kuuluvat ameerika ploomipuud (P. americana) kasutatakse ploomisortide aretamisel.

Eestis kahjusta­vad ploomipuud ploomivaablased (Hoplocampa) ja ploomipuu-lehetäi (Hyalopterus arudinis), haigustest on sagedasimad ploomi-kott-tõbi, ploomipuu-paellaiksus, ploomipuu-punapõletik, ploomirõuged, hõbelehisus ja luuviljaliste lehepõletik.

Välislingid

• Ploomipuu Aed kodulehel
• H. Poom. Koduaia ploom maitseb kõige paremini Naistemaailma kodulehel
• Ploomipuude istutamiseks on soodne aeg Aiaklubi kodulehel

VE, 2006; EME 2, 2009 (K. Kask); muudetud 2011