Martin, Leo
Leo Martin (15. I 1911 Tartu – 29. XI 1973 Tallinn), lavastaja ja näitleja, Maimu Orgussaare abikaasa, Jüri Martini isa, Georg Martini vanaisa.
Õppis 1934–36 Tartu Näitekunsti Stuudios. Töötas 1926–27 Taani aurikul København laevapoisina. Oli 1930–34 Vanemuise ja 1936–41 Draamateatri näitleja, 1941–42 Tšeljabinski oblastis Šumihha draamateatri näitejuht. Kuulus 1942–44 Eesti NSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse. Lavastas 1944 Leningradist edastatud eesti raadiosaadetes kuuldemänge, oli 1944–49 mitme Eesti teatri kunstiline juht, vallandati poliitilistel põhjustel. Oli 1949–52 Eesti NSV Teatri- ja Muusikamuuseumis teadustöötaja ning juhendas taidlusteatreid. Töötas aastast 1953 Eesti Raadio režissöörina (1958–73 pearežissöör, 1955–58 telerežissöör).
Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1962).
Lavastusi
Teatris
- Švartsi Lumekuninganna (1945)
- Gerneti Aladini imelamp (1948, Noorsooteatris)
- Jakobsoni Võitlus rindejooneta (1948, Ugalas)
- Raudsepa Ameerika Kristus (1967, Draamateatris)
Raadioteatris
- Kitzbergi Libahunt (1954)
- Koidula Säärane mulk (1958)
- Kitzbergi ja Oja Rätsep Õhk (1968, muusikaline kuuldemäng)
- Karu (1970, esimene stereokuuldemäng)
- Kahe tooli vahel (1971)
Teleteatris
Osi
- Mauroner (Zelleri Linnukaupleja, 1931)
- Vutt (Tammsaare ja Mettuse Mauruse gümnaasium, 1933)
- Varaülem (Tammsaare Kuningal on külm, 1936)
- Imelik (Lutsu ja Särevi Suvi, 1937)
- Peep (Sirge Must suvi, 1937)
- Joosep (Raudsepa Mustahamba, 1939)
- Machiavelli (Nowaczynski Tseesar ja inimene, 1940)
- Tatarlane (Gorki Põhjas, 1941)
- Hodkevitš (Tammsaare ja Särevi Mauruse koolis, 1945)
Kirjandus
- Leo Martin 50-aastane. – Raadio ja Televisiooni Saatekava, 15. jaanuar 1961
- Leo Martin ja Eesti Raadio kuuldemängud. Intervjueerinud M. Oja. – Kodumaa, 13. jaanuar 1971
- O. Tinn. Leo Martin – 60. – Sirp ja Vasar, 15. jaanuar 1971
- [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 7. detsember 1973
EE 14, 2000; ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2017